Jahiseadus peab kaitsma maaelu väärtuste hoidjaid 

Laid leiab, et paljude jahimeeste jaoks on küttimine lihtsalt nädalavahetuse harrastus ja ilmselt seetõttu ei saagi paljud neist maaomanikust aru. „Ega hõõrumine maaomanike ja jahimeeste vahel pole naljapärast tulnud. Meil Hiiumaal on küll suurepärane jahiselts, aga on neidki seltse, kes ei otsigi maaomanikuga kokkuleppeid. Osa jahiseltse tegeleb kõlvatu äritegevusega maaomaniku arvelt, s o jahiturismiga. Aga see on vana tõde, et esimesena karjub ikka see, kes peeretas ja kõige rohkem kardab vargusi ja tapmisi röövel ise.“

Korduvalt on uue jahiseaduse vastased tulnud välja absurdse väitega, nagu sooviks maaomanikud oma maal ise kontrollimatult jahti pidada. „See on moonutatud tõlgendus jahikorraldamises osalemisest,“ ütleb Eesti Erametsaliidu tegevjuht Priit Põllumäe, selgitades jahikorraldamise mõiste tegelikku sisu: „Jahikorraldamine algab otsuste tegemisest. Et maaomanik saaks otsuste tegemisel osaleda, peab ta olema jahipidaja lepingupartner. Küttida soovival maaomanikul peab ka edaspidi olema jahitunnistus ja relvaluba.

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu esimees Kalle Põld peab jahiseaduse ümber toimuvat tähenduslikuks: „Okupatsiooniaja viimaseks sümboliks metsanduses ehk metsanduse pronkssõduriks võib pidada nõukogulikku elukorraldust ja kommunismi vaimsust kandvat praegust jahiseadust. On hämmastav, kuidas üksikud „seltsi mehed“ üritavad jätkuvalt selle seaduse vaimus oma hobiga edasi tegeleda ning pole siiani märganud, et juba paarkümmend aastat on meil uus elukorraldus, on maaomanikud, kes vastutavad uue metsa rajamise ja metsakasvatamise eest. Oma hobid peab igaüks ise kinni maksma, mitte üritama hobitegevuse pealt veel tulu teenida.“

Neli aastat kestnud läbirääkimiste tulemusena on jahiseadus jõudnud Riigikokku. Maaomanike ja riigi arengu jaoks märgilise tähendusega sündmus tähistab ühtlasi ka arusaamist, et vana jahikorraldus ja seda reguleeriv seadus on oma aja ära elanud.