Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 19. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arupärijad leiavad, et Maaelu Edendamise Sihtasutus pole kolme aasta jooksul põllumeestele ja maaettevõtjatele mõeldud nõuandeteenistuse koordineerimisega saanud hakkama. Peamiste põhjustena toodi välja oskusteabe puudumine ja tunnustatud nõuandekeskuste ettepanekute ignoreerimine.

Seederi sõnul ei ole kolme aasta jooksul põllumajandusministeeriumile ja talle ministrina esitatud ühtegi ametlikku pöördumist nõuandesüsteemi kui terviku halva toimimise kohta Maaelu Edendamise Sihtasutuse koordineerimise all.

Ministri hinnangul on põllumajandusliku nõuande tegevus olnud pidevas arengus oma üle 20 aastase ajaloo jooksul. Ta lisas, et nõuandesüsteemi korrastada püüdvaid projekte on olnud palju. Alates 2005. aastast toimus üksikkonsulentide koondumine nõuandekeskuste juurde ning alates 2010. aastast  sai Maaelu Edendamise Sihtasutus haldusülesande tegutseda nõuandesüsteemi koordineeriva keskuse ning arendajana.

Seederi selgituste kohaselt saab nõuandesüsteemi arendamine toimuda vaid mitmepoolses koostöös ning muudatuste sisseviimine tekitab loomulikult ebakindlust. „Ülesande täitmiseks ei tegutsenud MES aga ühepoolselt, vaid tellis erinevaid uuringuid, korraldas kokkusaamisi, formuleeriti ühise tegutsemise kokkulepe, mis ka allkirjastati, ning Eesti põllu- ja metsamajanduse nõuandesüsteemi arengukava aastateks 2012–2020. Ühise tegutsemise kokkuleppega liitus 27 maamajanduslikku organisatsiooni, sealhulgas enamus nõuandekeskusi ja tootjate katusorganisatsioonid,“ märkis minister.

Nimetatud kokkuleppe kohaselt tegeldi 2012. aasta suveni nõuandeorganisatsiooni loomise ideega põllumajandusettevõtjate ja teiste organisatsioonide baasil.

Seeder möönis, et kahjuks soovitu ei realiseerunud. Ta lisas samas, et ehkki olemasolevate nõuandeteenuste kasutajate uuringud on näidanud kõrget rahulolu nõuandeteenuste kvaliteediga, on nõuandesüsteemis veel olulist arenguruumi.

Minister selgitas, et 2014. aastal algab uus EL-i finantsperiood ning ka Eesti töötab maaelu arengukava raames välja uue nõuandemeetme. Tema sõnul pole seetõttu järgmiseks perioodiks meil valmis uut nõuandesüsteemi rahastamise mudelit, käivad läbirääkimised ja ettevalmistused selleks. Seeder rõhutas, et kõik ettepanekud nõuandesüsteemi parendamiseks on oodatud. Ministeerium on valmis kõiki erinevaid ettepanekuid kaaluma, et järgmisel perioodil nõuandesüsteem oleks maksimaalselt efektiivne ja suunatud eelkõige tootjale