Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 20. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kahel ametkonnal on 2011. aastast koostöölepe, mis määrab ära üldised koostööpõhimõtted, kuid üleeile allkirjastatud kava sisaldab konkreetseid kontrollitegevusi ja valdkondi, millele keskendutakse sel aastal. 

Jätkub koostöö võitluses metallivargustega, mis hõlmab ühisaktsioone metallikokkuostjate kontrollimiseks, samuti infovahetust ning teabepäevade korraldamist metallikokkuostuga tegelevatele ettevõtetele.

Lisaks käsitleb koostöökava merereostuste, looduskaitse, metsaveo, kalanduse ja jahinduse järelevalve ning väljaõppe teemasid.

Looduskaitse, kalanduse ja jahinduse järelevalves on kavas läbi viia ühispatrullimisi ja ühisoperatsioone.Teatud perioodidel, näiteks kalade kudeajal ja ka talvisel püügil on vaja veekogudele kontrollimiseks suunata suuremaid jõude. Tänavu talvel on Pärnu lahel  läbi viidud juba mitu ühisreidi ja tabatud mitmed kalapüüginõuete rikkujaid.

Koostöölepe sisaldab ka näiteks andmevahetust kalapüügijärelevalveks Peipsi ja Pihkva järvel ning Läänemerel.

Ametkondadel on teatud valdkondades välja arendatud võimekus, mida on otstarbekas omavahel jagada. Näiteks omab inspektsioon tehnikat tööülesannete täitmiseks raskesti ligipääsetavates kohtades. Samas saab Politsei- ja Piirivalveamet osutada inspektsioonile abi relvakoolituste läbiviimisel, samuti on politseil suuremad kogemused käitumiseks konfliktsituatsioonides.

"Tegutseme ühes riigis ja ühistel eesmärkidel ning on igati mõistlik oma jõud koondada, seda eeskätt valdkondades, kus üldsus ootab meilt jõulisemat tegutsemist," märkis Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov.

Piirivalvekolonel Tõnu Hunt, kes täitis koostöökava sõlmimise ajal PPA peadirektori ülesandeid, lisas, et koostöö on üks politsei põhiväärtusi ja paljude tööalaste õnnestumiste alus. „Keskkonnainspektsiooniga teeb koostöö lihtsaks paljude ühiste kohustuste ja huvide olemasolu. Asutused omavad erinevaid võimekusi ja nende koos kasutamisest peaks tõusma üldine kasu,“ ütles Tõnu Hunt.