Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 26. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kehtiv seadus näeb ette nende moodustamist 1. märtsiks. Jahipidajad ei pea kartma, et alates 1. märtsist kaob neil õigus antud jahipiirkondades jahti pidada. Täna kehtiv seadus annab ammendava loetelu juhtudest, mil jahipidamisõigus katkeb ning jahimaa korralduskava puudumine sinna loetellu ei kuulu. Seda on kinnitanud ka Keskkonnaministeerium,’’ rõhutas Palling.

Kalle Pallingu sõnul kehtib jahipiirkonna moodustamise akt kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kui aktis ei ole tähtaega kindlaks määratud. Seega on jahipiirkonnad vaatamata sellele, kas teda nimetatakse rendijahipiirkonnaks või jahipiirkonnaks, juriidiliselt olemas ka peale 1. märtsi 2013. Rendijahipiirkondade rendilepingud on kasutusõiguse lubadeks ümber vormistatud ja nende eest tasumine toimub keskkonnatasude seaduse alusel keskkonnatasuna. Kasutusõiguse load on välja antud tähtajaliselt ning nende pikendamine toimub kehtiva jahiseaduse regulatsioonide alusel,’’ sõnas reformierakondlasest parlamendisaadik.

2010. aastal loobus riik jahimaade korraldamisest, kuna ei pidanud seda enam põhjendatuks, olles juba alustanud uue tervikliku ja senist jahipidamise korralduse loogikat  muutva jahiseaduse ettevalmistamist.

„Uus jahiseadus on Riigikogus kavas vastu võtta märtsi lõpus. Esialgse menetlusgraafiku venimise on tinginud erinevad arusaamad ulukikahjude kompenseerimise osas. Paljud  komisjoni liikmed soovivad, et ulukikahjude kompenseerimisse kaasataks ka maksumaksja raha, mis on aga vastuolus jahiseaduse loogikaga, et maaomanik ja jahipidaja lepiksid omavahel kokku jahipidamise korraldamise ja ulukikahjude ennetamise osas. Mina isiklikult ei toeta riigi osalemist ulukijahi kahjude katmisel,’’ lisas Palling.