Keskkonnakomisjoni liikme Kalle Pallingu sõnul arutatakse tänasel keskkonnakomisjoni istungil viie Riigikogu liikme poolt esitatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis puudutab jahimeeste suureks mureks olnud 64 jahipiirkonda, kel tänaseks puudub jahimaa korraldamise kava.
„Kehtiv seadus näeb ette nende moodustamist 1. märtsiks. Jahipidajad ei pea kartma, et alates 1. märtsist kaob neil õigus antud jahipiirkondades jahti pidada. Täna kehtiv seadus annab ammendava loetelu juhtudest, mil jahipidamisõigus katkeb ning jahimaa korralduskava puudumine sinna loetellu ei kuulu. Seda on kinnitanud ka Keskkonnaministeerium,’’ rõhutas Palling.
Kalle Pallingu sõnul kehtib jahipiirkonna moodustamise akt kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kui aktis ei ole tähtaega kindlaks määratud. Seega on jahipiirkonnad vaatamata sellele, kas teda nimetatakse rendijahipiirkonnaks või jahipiirkonnaks, juriidiliselt olemas ka peale 1. märtsi 2013. Rendijahipiirkondade rendilepingud on kasutusõiguse lubadeks ümber vormistatud ja nende eest tasumine toimub keskkonnatasude seaduse alusel keskkonnatasuna. Kasutusõiguse load on välja antud tähtajaliselt ning nende pikendamine toimub kehtiva jahiseaduse regulatsioonide alusel,’’ sõnas reformierakondlasest parlamendisaadik.
2010. aastal loobus riik jahimaade korraldamisest, kuna ei pidanud seda enam põhjendatuks, olles juba alustanud uue tervikliku ja senist jahipidamise korralduse loogikat muutva jahiseaduse ettevalmistamist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Uus jahiseadus on Riigikogus kavas vastu võtta märtsi lõpus. Esialgse menetlusgraafiku venimise on tinginud erinevad arusaamad ulukikahjude kompenseerimise osas. Paljud komisjoni liikmed soovivad, et ulukikahjude kompenseerimisse kaasataks ka maksumaksja raha, mis on aga vastuolus jahiseaduse loogikaga, et maaomanik ja jahipidaja lepiksid omavahel kokku jahipidamise korraldamise ja ulukikahjude ennetamise osas. Mina isiklikult ei toeta riigi osalemist ulukijahi kahjude katmisel,’’ lisas Palling.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.