Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 6. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2013. aasta detsembris peab riigikogu kinnitama omavalitsusreformi, mille tulemusena liidetakse aastaks 2017 väiksemad omavalitsused suuremateks "tõmbekeskusteks".

"Omavalitsuse võimu ala peab kattuma inimese tegemiste väljaga," ütles Kiisler. Tema andmetel käib täna aga 73% Eesti elanikest tööl väljaspool oma omavalitsust.

Siseministeeriumi plaani järgi peaksid aktiivsed kodanikud, ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused ise otsustama, kellega ühineda ja koostööd teha. "Ühinemine peab eelkõige inimestele sobima," selgitas Kiisler.

Omavalitsused peaksid valima tõmbekeskusi, kellega ühineda 2014. aasta septembriks. Pärast seda on järgmise etapina plaanitud ühinemise sisuline ettevalmistamine (aastatel 2015-2017).

"Tavaliselt ei julge inimesed väga kiirelt otsustada. Kontekstis "4 aasta pärast" on muutus juba vastuvõetav - inimene jõuab tegevust vastavalt sättida," selgitas reformi ellurakendamise eestvedajaks määratud Sulev Valner selle ajakava.

"Määramatuse jätkamine on ühiskonnale väsitav ja ressursi raiskamine," selgitas projektijuht Valner reformi vajadust.

Kiisleri sõnul on reform kompromiss IRLi suhtumise "sunnimehanism on vajalik" ja Reformierakonna "sundimist rakendada ei saa" moto vahel.