Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas Eesti seisukohti seoses 18.-19. märtsil 2013 toimuval Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukoguga, mille eesmärk on jõuda kokkuleppele EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketis.
„Üks olulisemaid osasid uues ÜPP  reformiettepanekus on olnud rohestamise temaatika ehk otsetoetuste maksmisel suurema tingimuslikkuse loomine looduskaitse huvidest lähtuvalt. Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadena on nimetatud põllukultuuride mitmekesistamist, püsirohumaa säilitamist ja ökoloogilise kasutamiseesmärgiga maa-alade eraldamist,“ selgitas EL asjade komisjoni esimees Arto Aas.
Ökoloogilise kasutamiseesmärgiga maa-alade eraldamise osas on Eesti Aasa kinnitusel taotlenud paindlikkust ja rõhutanud, et lähtuma peaks liikmesriikide eripäradest. „ Eesti puhul tuleks kindlasti arvestada nende alade suurt ulatust, mis on kaetud metsa, märgalade, rannikuelupaikade ja looduslike rohumaadega. Käimasolevas läbirääkimiste lõpp-faasis soovime, et ka metsandus arvestatakse positiivse keskkonnamõju hulka, mis võimaldaks põllumaa ääres olevat metsa arvestada ökoloogilise eesmärgiga alana,“ ütles Aas.
Aasa sõnul on Eesti jaoks väga oluline jääda pindalapõhiste otsetoetuste süsteemi juurde, mille administreerimine eeldab väiksemat koormust. „Loodame läbirääkimistelt lahendust, mis sellist Eesti soovi ka arvestab. Meie hinnangul ei oleks toetusõiguste institutsiooni sisse viimine ja nendega toimuvate tehingute osas üksikasjaliku registri pidamine kõige ökonoomsem lahendus,“ märkis Aas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele