Põllumajandusliku rendilepingu lõppemine

Lühidalt selgitades tähendab korraline lõppemine lepingu kehtivuse lõppemist näiteks tähtaja möödumisega. Erakorraline lõppemine tähendab ühe lepingu osapoole aktiivsust lepingu lõpetamiseks reeglina lepingu teisest poolest tuleneval põhjusel.

Korralisel rendilepingu ülesütlemisel ei ole vaja erilist mõjuvat ülesütlemise põhjust ning pool võib lepingu üles öelda ka juhul kui tal pole enam lepingu täitmise vastu huvi. Olgu siinkohal täpsustatud, et korraliselt saab üles öelda vaid tähtajatut rendilepingut. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 353 lg 2 kohaselt võivad tähtajatu põllumajandusliku rendilepingu lepingupooled üles öelda, teatades sellest ette vähemalt üks aasta. Lepingu võib üles öelda üksnes selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril. Vastavalt VÕS § 354  kehtib ülesütlemine vaid juhul kui see on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kirja teel). See tähendab eelkõige, et üksnes suuline teavitamine soovist lõpetada rendileping, ei ole piisav ning sellel puudub õiguslik jõud. Etteteatamistähtaja juures on oluline, et vastavalt VÕS § 340 lg-le 4 on seadusest kõrvale kalduv kokkulepe, misjon rentniku kahjuks, tühine. Seega ei saa pooled lepingus kokku leppida rendilepingu korralise ülesütlemise teistsugustes etteteatamistähtaegades, eelkõige lühemates. Samuti, olenevalt olukorrast võib ka pikem tähtaeg osutuda tühiseks, kuivõrd teistsuguse intervalliga etteteatamise tähtaeg ei pruugi olla rentniku huvides.

Nii tähtajatut kui tähtajalist rendilepingut on võimalik üles öelda erakorraliselt ning selleks peab esinema mõjuv põhjus, millest tulenevalt ei saa enam lepingut lõpetada soovivalt poolelt eeldada lepingu jätkamist. Seadusandja on toonud VÕS § 314-319 loetelu asjaoludest, milliste esinemisel saab pidada lepingu ülesütlemist toimunuks mõjuval põhjusel. Tegemist ei ole aga ammendava nimekirjaga ning igal üksikul juhul tuleb hinnata, kas lepingu erakorralise lõpetamise alust saaks pidada mõjuvaks.