Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 20. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuringuga selgitatakse välja, kas mesilaste suremus on Eestis seotud kasutamisega rapsikasvatusel. Muu hulgas uuritakse, milline on pestitsiidijääkide hulk mees ja suiras ning analüüsitakse nende jääkide mõju mesilasperede arengule – nt mee tootlikkusele ja mesilaste haigestumise ja suremuse tasemele.

„Selline uuring on oluline nii mesinikele kui rapsikasvatajatele, et teha selgeks konkreetsete taimekaitsevahendite tegelik risk mesilastele. Selline uuring peab selgitama Eesti olukorda ja andma konkreetselt meile sobivad lahendused,“ ütles toiduohutuse ja kalanduse asekantsler Toomas Kevvai.

Rapsikasvatuse efektiivsus sõltub paljuski meemesilastest, kelle tolmendamine võib tõsta rapsi seemnetoodangut ja seemnete õlisisaldust neljandiku võrra. Nii tuleb leida lahendus nii mesilaste tervise säilimise kui ka rapsikasvatuse  huvides. Uuringu käigus tehtavad analüüsid võimaldavad anda soovitusi taimekasvatusettevõtetele ja mesinikele, kuidas vähendada ohtu mesilastele ja põllumajanduskeskkonna saastekoormust.  

Eelmisel nädalal oli Euroopa Komisjonis hääletusel eelnõu, mis oleks keelanud neonikotinoide sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamise kaheks aastaks. Liikmesriikide poolt ei leidnud eelnõu aga piisavat toetust, kuna leiti, et Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) soovitus ei olnud teaduslikult piisavalt põhjendatud. Eesti jäi koos mitme teise riigiga hääletusel erapooletuks ning kutsus Euroopa Komisjoni pingutama selleks, et saada ettepanekule piisav teaduslik põhjendus.  

Uuring kestab kaks aastat ning Eesti Maaülikooli kahe instituudiga teevad koostööd Põllumajandusuuringute Keskus ja praktikud mesinike liitudest. Uuringut rahastatakse  riiklikust programmist „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus 2009–2014“.