Põllumehi toetati keskkonna parandamisel mullu 58 miljoni euroga

Kõige rohkem toetusi keskkonna ja paikkonna parandamiseks on makstud Pärnu-, Saare- ja Lääne-Viru maakondade põllumeestele, selgub täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud maaelu arengukava 2007–2013 keskkonnameetmete 2012. aasta püsihindamise aruandest.  

Kokku maksti eelmisel aastal keskkonna ja paikkonna parandamise toetusi 58 miljoni euro ulatuses. Kõige rohkem keskkonnatoetusi said eelmisel aastal taimekasvatuse sektor (40%), järgnesid piimatootmine (27%), loomakasvatus (21%), segatootmine (11%) ning sea- ja linnukasvatus (1%).

Kõige rohkem keskkonnatoetusi maksti eelmisel aastal Pärnu- (5,8 miljonit eurot), Saare- (5,3 miljonit eurot) ja Lääne-Virumaa  (5 miljonit eurot), kõige vähem aga Hiiumaa ja Ida-Virumaa põllumeestele (1,7 miljonit eurot).

Keskkonnameetmetega liitunud tootjate käsutuses olev maa moodustas 2012. aastal 63% kogu ühtset pindalatoetuse alla kuuluvast maast, sealjuures näiteks mahetoetusi saanud tootjate pind kasvas võrreldes perioodi algusaastaga 14,4% kogu toetusalusest maast.

Maaelu arengukava 2007–2013 püsihindamise raames analüüsitakse meetmete rakendumist ning tegevustele seatud eesmärkide täitmist. Kõigi keskkonna ja paikkonna parandamise toetuste ehk nn teise telje meetmete püsihindamist teeb Põllumajandusuuringute Keskus.

MAK 2007–2013 teise telje meetmed on eelkõige seotud mullastiku, veekeskkonna, elurikkuse, põllumajandusmaastike säilitamise ja parandamisega ning maaelanikkonna jätkusuutlikkuse tõstmisega. Alates 2007. aastast on selleks välja makstud 270 miljonit eurot, keskkonnameetmete kogueelarve oli 380 miljonit eurot.