Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskkonnaprojektidesse investeeriti esimese nelja kuuga 42 miljonit eurot
“Et praegune Euroopa Liidu eelarveperiood on lõppemas, jõuab lähiajal lõpule ka suur hulk olulisi keskkonnaprojekte. Oleme kuue aastaga teinud oma vee- ja jäätmemajanduses meeletu arenguhüppe - viinud kvaliteetse ja nõuetekohase joogivee kümnete tuhandete inimesteni ning sulgenud viisteist vana ja ohtlikku prügilat. Tänaseks on selge, et kus tarvis, saame euroraha nendesse valdkondadesse panustada ka pärast 2014. aastat. Põhitähelepanu on tulevikus aga looduskaitsel, kuhu suuname seitsme aasta jooksul 100 miljonit eurot - sellist võimalust pole meil kunagi varem olnud,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Tema sõnul pole vähem tähtis ka tööstuse tekitatava jalajälje vähendamiseks kavandatav131 miljonit eurot.
Maakondade arvestuses maksti kõige rohkem eurorahasid välja Harjumaa projektidele, kokku ligikaudu 12 miljonit eurot, millest omakorda 500 tuhat investeeriti Tallinna linna. Harjumaal on töös Maardu linna, Harku ning Viimsi valla veemajandusprojektid, aga ka Joaveski paisu kalapääsu rajamine, Kehra prügila tavajäätmete ladestusala sulgemine ning õpperadade ja puhkekohtade taastamine Lahemaa rahvuspargis. Oluline pealinna investeering on Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuse ehitus.
Teine suur osa projektidele makstud kogusummast läks Virumaale: ligikaudu 5,8 miljonit eurot Ida-Virumaale ja 5,3 miljonit Lääne-Virumaale. Kohtla-Järvel ja Kiviõlis käib põlevkivitööstuste ohtlike jäätmete prügilate sulgemine. Lääne-Virus on olulisemateks töödeks veemajandusprojektid Rakvere ja Tapa linnas ning Kadrina vallas, aga ka Eestis ainulaadse kalalifti paigaldamine Kunda tsemenditehase paisule.
Eurorahasid jagub kõikidesse maakondadesse. Pärnu- ja Tartumaa projektid edenevad hästi - aasta esimese nelja kuuga maksti projektidele välja vastavalt 3 ja 2,6 miljonit eurot. Valga- ja Viljandimaa projekte toetati ligikaudu 2 miljoni euroga. Seal hulgas investeeritakse Pärnumaa keskkonnahariduskeskuse ehitusse, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi nüüdisajastamisse ja Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse arendamisse. Eurorahade toel on praegu töös ka Valga linna ja Karksi valla veemajandusprojektid, Keskkonnainspektsiooni Kivilõppe hoone ümberehitus, Sangaste veskipaisu kalapääsu rajamine ja lamminiitude taastamine Alam-Pedja looduskaitsealal.
Jõgeva- ja Järvamaa keskkonnaprojektidele maksti käesoleva aasta nelja esimese kuuga välja vastavalt 1,2 ja 1,1 miljonit eurot. Investeeringute abil ehitatakse Kamari, Rutikvere ja Koseveski paisude kalapääsud ning uuendatakse Jõgeva ja Türi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemid.
Läänemaa keskkonnavaldkonda toetati 840 tuhande euroga, millest enamus investeeriti Haapsalu linna veeprojekti. Saaremaa projektidele maksti 750 tuhat eurot, mis jagati Kuressaare veemajanduse, Kudjape prügila sulgemise ning Ida-Saaremaa ja Muhu saare looduskaitse projektide vahel. Põlvamaa 740 tuhandest eurost valdav osa läks Põlva linna, Põlva, Räpina ja Ahja valla veemajandusprojektile, kuid toetati ka Leevijõe paisjärvede korrastamist ning kalapääsude rajamist Roti ja Karilatsi paisudele.
Võrumaa 530 ja Raplamaa 130 tuhat eurot investeeriti vastavalt Võru linna ja valla ning Kohila ja Järvakandi valla veemajanduse arendamisse. Hiiumaa 35 tuhat eurot jagati sealsete looduskaitse projektide vahel.
Üle Eesti on aastail 2007-2013 keskkonnaprojekte toetatud 602 miljoni euroga, millest on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel välja makstud 363 miljonit eurot.
EL-i struktuurifondidest Eestile eraldatavate toetuste kasutamise esmatähtsaid tegevussuundi, eesmärke ja toetatavaid tegevusi aastateks 2007-2013 kajastavad kolm valdkondlikku rakenduskava. Neist mahukaim on Keskkonnaministeeriumi koordineeritav elukeskkonna arendamise rakenduskava, toetusmahuga ligikaudu 1,6 miljardit eurot, millest 674 miljoni euroga rahastatakse keskkonna- ja looduskaitset.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Gert Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Gert Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele