Riigikogu kiitis heaks veeseaduse muutmise ettepanekud, millega tõhustatakse pinna- ja põhjavee kaitset põllumajandusest pärineva reostuse eest.
Hinnanguliselt 60-80 protsenti pinnaveele mõju avalduvast inimtekkelisest koormusest pärineb põllumajandusest. Liigne lämmastiku- ja fosforisisaldus põhjustab veekogudes veetaimestiku ja vetikate vohamist, tuues kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise ja selle kaudu muid keskkonna- ja terviseprobleeme. Selle ohjamiseks täiendatakse veeseaduses väetiste kasutamise tingimusi.
Väetamisega seotud tegevused saavad selgemad reeglid ja üheselt mõistetavad nõuded. Kehtestatakse ühtsed alused sõnnikus olevate taimetoitainete sisalduse arvutamiseks, antakse metoodika sõnnikuhoidlate nõutud mahu määramiseks ning taimede väetustarbe arvutamiseks.
Reostusohu vältimiseks on edaspidi novembrikuus taimedega kaetud põllule sõnniku laotamine lubatud ainult siis, kui see küntakse järgmise 48 tunni jooksul sisse. Lisatingimuse põhjuseks on ilmastikutingimustest tulenev kõrgendatud risk sõnnikus sisalduvate lämmastiku ja fosfori ärakandeks sademetega pinna- ja põhjavette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele