Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Madalatel paisudel pole vee erikasutusluba edaspidi vaja
Selliseid paise, millele omanikud edaspidi vee erikasutusluba taotlema ei pea, on umbes 240, kuid erand ei kehti lõheliste veekogude puhul, kus on endiselt vee erikasutusluba vaja juba 30 cm paisutuse puhul.
Lisaks säilivad eelnõus ka varasemad põhimõtted kaladele läbipääsu võimaldamise osas: lõheliste jõgedel tuleb läbipääs tagada igal juhul, Keskkonnaameti nõudmisel ka muudel jõgedel. Näiteks leidub meil kalanduslikult tähtsaid jõgesid, kus kalade vaba üles- ja allavoolu liikumine on oluline hoopis karplaste jaoks.
„Kuigi vee erikasutusluba ei ole väikestel veepaisudel enam vaja, siis keskkonnanõudeid tuleb ikka täita. Lisaks tuleb uute paisude rajamisel küsida ehitusluba ning Keskkonnaameti kooskõlastust. See välistab keskkonnaohtlike paisude rajamise ning omanik saab juba planeerimise algfaasis teada, kas paisule on tarvis rajada kalapääs,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Käesoleva eelnõuga lahendatakse ka seni ebaselgelt reguleeritud veetaseme alandamise ja paisutuse likvideerimise toimumise küsimused. Edaspidi tuleb näiteks küsida Keskkonnaametilt nõusolekut ja kohaliku omavalitsuse seisukohta, kui kavandatakse sellise paisutuse likvideerimist või veetaseme alandamist tasemele, milleks vee erikasutusluba enam vaja ei ole. See on vajalik selleks, et paisutuse tulemusel tekkinud paisjärved ei kaoks meile päris ootamatult ning, et oleks võimalik seada veetaseme alandamiseks keskkonnakaitse tingimusi.
Lisaks paisusid puudutavatele sätetele näeb eelnõu ette vee erikasutuslubade tähtajatuks muutmist. Praegu antakse neid lubasid viieks aastaks, kuid arvestades kui mahukad ja pikaajalised on enamik vee kasutamisega seotud investeeringutest (nt reoveepuhastid, veehaarded jne), on see ebaotstarbekas.
Paise on meie vooluveekogudel hinnanguliselt kokku pea 1000. Paisud tekitavad looduskeskkonnale kahju eelkõige seetõttu, et paisutamisega rikutakse vooluveekogude looduslikku veerežiimi, mis avaldab eelkõige mõju kaladele, kes ei pääse liikuma looduslikele kudealadele. Teisalt pakuvad paisutamise tulemusel tekkinud paisjärved tihti rekreatiivset väärtust kohalikele kogukondadele, olles korrastatuna meeldivaks puhkealaks ja ujumiskohaks.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Vaata ülevaatest, kuidas SAK levib Saksamaalt läbi Baltikumi Soomeni ning millistes riikides on viirus jõudnud juba seafarmidesse.
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele