Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 1. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 „2013. aasta juuli seisuga on kogu Eesti maatulundusmaast teiste riikide isikute omandis umbes 5 protsenti. Peamiselt on tegemist välismaa omanikega Eesti juriidiliste isikutega,“ sõnas Seeder. „Eesti põllumajanduse tulevikule on soodne, kui maa kuulub Eesti tootjatele.“

Ministri sõnul tuleb Eestis tegeleda rendimaade suure osakaalu küsimusega. „Rendimaade suur osakaal on probleem, sest toetused lähevad nii maaomanikele, mitte tegelikele maaharijatele. Suurim väljakutse on, kuidas viljakat põllumajandusmaad säilitada ja kaitsta ning tagada põllumajandustootjate konkurentsivõime kasvavate maa- ja maarendihindade juures,“ rääkis Seeder.  

PRIA andmetel on Eesti põllumajandusmaast keskmiselt 57% rendimaad, suurim on rendimaade osakaal Harju- (63%) ja Viljandimaal (62%). 83% ühtse pindalatoetuse alusest pinnast kuulub suurtootjatele, kes moodustavad 17% taotlejate koguarvust.

Kokku on Eestis PRIA andmetel 2013. aastal 951 447 hektarit põllumajandusmaad, millest 628 090 hektarit on põllumaad ja ülejäänu rohumaa. Põllumajandusmaa kasutamine on alates 2003. aastast tõusnud ning prognooside kohaselt kasvab põllumajandusmaa pind lähiaastail miljoni hektarini. Haritavast maast 51,1%-l kasvatatakse teravilja.  

Maakonverentsil arutelevad Eesti maakasutuse ja põllumajandusmaa tuleviku üle põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Triinu Rennu Maa-Ametist, Alar Astover  ja Siim Maasikamäe Eesti Maaülikoolist, Priit Penu Põllumajandusuuringute Keskusest, Heikki Kalle Hendrikson&Ko-st ning põllumees Märt Riisberg. Ettekanded käsitlevad Eesti maaõigust, maakasutust ja selle muutusi, planeeringute, sh Rail Balticu rolli maakasutuse suunamisel, põllumajandusmaa tulevikku jpm.

Vaata põllumajandusministri ettekannet SIIT.