Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 15. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Paljud uue maaelu arengukava meetmed panustavad otseselt strateegiliste dokumentidega seatud eesmärkide elluviimisele, et oleks tagatud säästev põllumajandus, arvestades nii keskkonna- kui majanduslikke kaalutlusi,“ rääkis keskkonnamõju strateegilist hindamise läbiviimist juhtinud Hendrikson&Ko keskkonnaosakonna juhataja Riin Kutsar.

„Keskkonnamõju strateegiline hindamine andis kinnitust, et oleme maaelu arengukava väljatöötamisel liikunud õiges suunas,“ ütles Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban. „Keskkonnameetmete eelarve moodustab kõige suurema osa maaelu arengukava vahenditest, võrreldes käesoleva perioodiga lisandub mitmeid uusi keskkonnatoetusi, laiendatakse mitmete olemasolevate keskkonnatoetuste ulatust ning keskkonnale pööratakse tähelepanu ka erinevate investeeringutoetuste raames. Sellest tulenevalt oli ka KSH ekspertide hinnang maaelu arengukavale positiivne“.

Maaelu arengukava vastavusanalüüsil käsitleti seoseid EL säästva arengu strateegiaga, ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga aastani 2020, EL Läänemere piirkonna strateegiaga, „Säästev Eesti 21“ strateegiaga, keskkonnastrateegiaga aastani 2030, looduskaitse arengukavaga aastani 2020, Eesti metsanduse arengukavaga aastani 2020.

KSH on koostatud Eesti maaelu arengukava 2014–2020 eelnõu põhjal, millega on võimalik tutvuda Põllumajandusministeeriumi kodulehel.  

KSH aruande eelnõuga saab tutvuda SIIN.

.