Tööinspektsioon: tööandjad ei teavita töötingimustest

Samas näitavad tööinspektsiooni töösuhetealased kontrollkäigud ettevõtetesse, et teadlikkus korrektsete töölepinguliste suhete vajalikkusest on madal nii tööandjate kui ka töötajate seas.

Töövaidluskomisjonide praktikas ja tööinspektsiooni juristi nõuandetelefonile tehtud kõnedest ilmeb, et enim valmistavad töötajatele probleeme olukorrad, kus töölepingud on sõlmimata jäetud või nõustutud valedel alustel lepingute sõlmimisega. “Kui töölepingu asemel on töötaja sõlminud töövõtulepingu või käsunduslepingu, pole töötajal õigust puhkusele ega puhkusetasule, samuti igakuisele töötasule. Need on esimesed märgid, kui töötaja saab aru, et midagi on valesti,” ütles Miidla-Vanatalu. “Eriti kurioossed on aga sellised juhtumid, kus alles tuludeklaratsiooni täites saab inimene teada, et tööandja pole käitunud tema suhtes korrektselt, jättes sotsiaalmaksud maksmata.”

Ta ütles, et sageli kirjutavad töötajad lepingutele kergekäeliselt alla, andmata aru, millistest õigustest ja sotsiaalsetest garantiidest nad seeläbi ilma jäävad.

Ebakorrektseid töösuhteid varjavad ja töösuhteid eitavad sageli ka töötajad ise. “Inspektoritele tuuakse töölepinguliste suhete puudumise vabanduseks, et ollakse kas esimest päeva tööl, tehakse proovipäeva, praktikat või vabatahtlikku tööd. Vahel aga öeldakse, et ollakse tuttaval külas. Vahel võibki see nii olla, kuid olukorras, kus ehitusplatsil käib töö juba kuid, pole need vabandused tõsiseltvõetavad, ” märkis Miidla-Vanatalu. 

Töösuhetele pühendatud ümarlaual osalesid Tööinspektsiooni, Sotsiaalministeeriumi, Töötukassa, Haigekassa, Sotsiaalkindlustusameti, Ametiühingute Keskliidu ja Maksu- ja tolliameti esindajad. Ümarlaud korraldati ESF programmi „Tööga soetud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010 – 2014“ raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.