Pentus-Rosimannus: kas ainult konflikt müüb?

Sellest, et veisekasvatus on suure keskkonnakoormusega, ei saa kuidagi mööda vaadata. Veisekasvatus toob paratamatult kaasa tõsise metaani ja ammoniaagi heite ning suure koguse orgaaniliste ainete sattumise vette. Saastuvad nii pinnas, pinnase- ja põhjavesi kui ka õhk, nii farmi ümbruses kui kaugemal. Samas on veisekasvatus oluline nii toidulaua kui töökohtade säilitamise seisukohast.

Minister kommenteeris, et pärast pikki diskussioone leppis ministeerium kokku, et kompleksluba on tarvis taotleda alates 400 veisest. „Ma usun, et see on mõistlik kompromiss ja taas näide sellest, kuidas omavahelise suhtlemise ja rahulike argumentidega on võimalik ka teravad küsimused lahendada,“ kommenteeris Pentus-Rosimannus.

Nõuded ei ole põllumehe kiusamiseks.

„Võtame teiseks näiteks nõuded väetiste ja sõnniku hoidmisele ja kasutamisele, mida me samuti hiljuti kohendasime. Muu hulgas sai täpsustatud seda, kui palju lämmastikväetist võib ühe hektari kohta kasutada, et see oleks üheselt ja selgelt sätestatud. Samuti sai määrusesse kirja, et sõnnikuaunad ei või olla niisama põlluveerel, vaid peavad olema alt kaetud, et saaste otse maasse ei imbuks,“ rääkis minister. „Fakt on, et kõigist Läänemere riikidest on Eesti ainus, kelle lämmastiku- ja fosforisaaste on viimastel aastatel suurenenud, mitte vähenenud. Et niigi õrna ja juba reostatud Läänemerd kaitsta, peame oma lämmastikusaastet vähendama 1800 tonni ning fosforisaastet 320 tonni võrra“.

Põllumees on Eesti looduse kõige olulisem sõber.

Keskkonnaministri sõnul ei saa ilma põllumeheta kuidagi tagada, et Eesti keskkond oleks ka aastate pärast puhas, meeldiv ja elamakutsuv. „Peame koos mõtlema, kuidas teha keskkonnasõbralik tootmine põllumehe jaoks võimalikult lihtsaks ja mugavaks. Peame aitama kaasa, et Eesti tarbija oskaks keskkonnahoidlikku maaharimist ja sel viisil toodetud toitu aina enam hinnata. Vähem kemikaale ja rohkem töökohti on suurepärane eesmärk, kuid mahelähenemine ei sobi kõigile ja ei lahenda sugugi kõiki meie probleeme.

Eesti Maaelu Arengukava raames toetame maa hooldustegevusi.

Keskkonnaministeerium plaanib järgmisel rahastusperioodil puisniitude toetusmäära suurendamist 450 eurole hektari kohta. Muude niitude puhul on suurele osale neist võimalik juurde taotleda otsetoetust ehk ühtset pindalatoetust, mida seni teha ei saanud. Kokku on pärandkoosluste hooldamiseks järgmisel seitsmel aastal planeeritud 33,2 miljonit. „Näiteks toetame poollooduslike koosluste hooldamist. Läbi KIKi on 2007–2012 makstud kokku 3,38 miljonit eurot loodushoiutoetust, millega on taastatud 8000 ha poollooduslikke kooslusi ja ehitatud 642 km karjaaedu. Lisaks on KIKist toetatud kariloomade, traktorite ja puksiirparvede ostu ning teede, truupide ja sildade rekonstrueerimiseks,“ selgitas Pentus-Rosimannus.

Koostöö on oluline – kasutagem mõistust

„Rahalisest toetusest pean aga ehk veelgi olulisemaks seda sisulist koostööd, läbirääkimised ei ole alati lihtsad, kuid nad on reeglina tulemuslikud – olgu teemaks tööstusheite direktiivi ülevõtmine või palju kirgi kütnud jahiseadus,“ lõpetas oma ettekande konverentsil minister Pentus-Rosimannus.