Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Liit peaks senisest tõhusamalt toetama põllumajandus- ja toidutootmise potentsiaali kasutamist
„Põllumajandus- ja toidusektor on strateegiliselt oluline meie igapäevase toidujulgeoleku tagajana, kuid sektor mängib üha olulisemat rolli ka toiduks mittekasutatava tööstus- ja energiatootmise tooraine allikana. Selle valguses kutsume Euroopa Parlamendi tulevasi liikmeid üles toetama võimalusi põllumajandus- ja toidusektori potentsiaali optimaalseks kasutamiseks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Toidu vajadus suureneb maailmas lähikümnenditel märkimisväärselt, oluline on tagada, et meie tootjad suudaksid ära kasutada maailmaturu kasvavast nõudlusest tekkivad võimalused. Euroopa Liit on ülekaalukalt kõige suurem põllumajandussaaduste eksportija maailmas. Ka Eestis kuulub põllumajandus- ja toidutootmine suurimate ekspordisektorite hulka. 2013. aastal eksporditi Statistikaameti andmetel Eestist 1,244 miljardi euro väärtuses põllumajandussaadusi ja toidukaupu, mis moodustab 10% Eesti koguekspordist.
„Selleks, et tagada kestliku, ressursitõhusa ja maailmas konkurentsi¬võimelise põllumajandus- ja toidutootmise areng Euroopa Liidus, tuleb järk-järgult suurendada nimetatud sektorite investeeringuid ning juurdepääsu teadus- ja innovatsioonitegevusele. Põllumajanduspoliitika uuendamisel on kriitilise tähtsusega kõikidele tootjatele võrdsete konkurentsitingimuste tagamine EL ühisturul,“ lisas Sõrmus.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda keskendub oma seisukohtades aktiivse põllumajandus- ja toidutootmise soodustamisele ning EL ühisturul võrdsete konkurentsitingimuste tagamisele. Samuti rõhutatakse, et EL põllumajandus- ja keskkonnapoliitikad peavad toetama ressursi¬tõhususe ja tootlikkuse kasvu ning et keskkonnapoliitikas tuleb ülereguleerimise asemel seada arusaadavad ja lihtsad eesmärgid. Maaelupoliitika osas märgitakse, et alates 2021. aastast peaks selle rahastamine oluliselt suurenema, et senisest paremini vastata ühiskonna ootustele põllumajanduse kõrval ka maapiirkondade teiste eluvaldkondade arendamisel. Toidu tarneahela paremaks toimimiseks tuleb tõhusamalt võidelda ebaausate kauplemistavade vastu ning soodustada vertikaalset ja horisontaalset ühistegevust. Suhetes kolmandate riikidega tuleb tagada ausad ja tasakaalustatud kaubanduslepingud ning teha jõupingutusi ausat väliskaubandust takistavate tegurite kõrvaldamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele