Autor: Indrek Kald • 20. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Koja aiandustoimkonna esimehe, Tartumaal asuva salati- ja kurgikasvataja Grüne Fee juhi Raivo Külasepa sõnul saab paljud aianduse arengukava eesmärgid täita vaid juhul, kui senised lubadused peavad ning seni suurema tähelepanuta jäänud aiandus ka uue maaelu arengukava eelarvest osa saab. "Seda on aianduse jätkusuutlikkuse tagamiseks läbi investeeringute hädasti vaja," lisas ta.

Põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmuse sõnul on uue maaelu arengukava 2014-20 meetmete väljatöötamine üldjoontes lõppenud.

"Segadused nende riigipoolse kaasrahastamise määra üle tekitavad ebakindlust, kas arengukava suudab piisavalt panustada Eesti aiandussektori toetamisse. Vajame uuelt valitsuselt kiireid otsuseid, mis tagaksid maaelu arengukava rahastamise põllumajandusministeeriumi poolt kavandatud mahus ning lubaksid lähiajal avada meetmed aiandussektori arendamiseks ning Eesti isevarustatuse parandamiseks puu- ja köögiviljadega," ütles ta.

Praegu jätkuvad aianduse arengukava töökohtumised, et kaardistada vajalikud tegevused, mis aitaksid Eesti aiandustootjatel tagada siinsete elanike isevarustatuse aiandussaadustega, seisab koja pressiteates.

Värskete puuviljade ja marjadega isevarustatuse tase on Eestis väga madal, jäädes alla 10% siseturu tarbimisest. Köögiviljaga isevarustatuse tase on küll kõrgem, kuid mitme köögiviljakultuuri kasvupinnad on oluliselt langenud ning viimaste andmete kohaselt toodame vaid alla 60% Eesti köögivilja tarbimise mahust.

Aiandussektori üheks arengupiduriks on kujunenud ka vähene ühistegevus ning Euroopa Liidus üldiselt laialt levinud tootjaorganisatsioonide puudumine Eestis.