Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 2. aprill 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1. Taimedele tuleb luua soodsad tingimused ja neid hästi hooldada. Tugevad ja elujõulised taimed suudavad umbrohtudega paremini konkureerida, ei haigestu ega lange ka naljalt kahjustajate rüüste ohvriks või on kahjustajate suhtes vastupidavamad. Taimekaitse roll on erinevate abinõude kasutamise kaudu tõrjuda või piirata kahjurputukate, taimehaiguste ning ebasoovitavate taimeliikide mõju ja arenemise kiirust ning tagada saagi kvaliteet ja püsiv saagikus. Põllumajanduskultuuride saagi kaitsel on oluline tähtsus toiduga varustamise kindlustamisel.

2. Keskkonnasõbralikud abinõud lähtuvad tõdemusest, et kultuurtaimede kahjustajatena tuntud organismid on ökosüsteemi loomulik komponent. Seepärast rajanevad kaasaegsed taimekahjustajate ohjamisele suunatud põhimõtted ja tegevused üha enam isenditevahelistel suhetel, mis toimuvad põllukoosluste sees ja ka ümbritsevas elustikus. Eelkõige tuleb hoiduda võõrliikide (kahjurputukad, haigused, umbrohud) sissetoomisest, kuna neil enamasti puuduvad meie oludes looduslikud vaenlased ja konkurentsis võivad nad ületada kohalikke liike. Otstarbekas on valida haiguskindlamad sordid, kuna siis toimub nakatumine hiljem, haigused arenevad aeglasemalt ja põhjustavad vähem kahju.

 3. Kõige targem on ennetada.

Lisaks tuleb ennetamisel puhastada masinaid, et kahjustajad ei leviks ühelt põllult teisele mõne mullaharimisvahendi küljes. Taimekahjustajate aga ka umbrohuseemnete levik ühelt põllult teisele toimub kergesti masinate ja inimeste kontakti abil.

Loe täismahus artiklit SIIT.