Peretalude positsioon vajab parandamist

Taluliit oli üks esimesi kodanikualgatuse korras loodud organisatsioone Eestis ja talupidajad ühed esimesed eraettevõtjad, kes alustasid talude taastamist tühjalt kohalt - puudusid nii hooned, loomad kui masinad. Taluliidu esmaseks ülesandeks oli võidelda taludele kui eraettevõtetele tegutsemiseks õiguslik alus ning saada ühiskonnalt toetus talude taastamiseks Eestis. Hiljem on Taluliidu funktsioone täiendatud nõuande ja muude teenuste osutamisega liikmetele. Tänapäeval on Taluliidu peamiseks eesmärgiks nõuande ja infoteenuste kõrval talupidajate huvide esindamine riigi ja Euroopa Liidu tasandil.

Peretalud on olulised meile kõigile

Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) peadirektor Kaul Nurm tõi oma ettekandes välja peretalude rõõmud ja probleemid, sest just tänavune aasta on nimetatud peretalude aastaks. Selle põhjus on see, et ÜRO näeb just peretalude mudelit toiduvarude tootjana ja hoidjana.

Nurm selgitab, et peretalu on perekonna põllumajanduslik ettevõte, kus lõviosa tööst tehakse pereliikmete poolt. „Tunnused, millele peretalu peab vastama on veel lisaks see, et omand, kapital ja kontroll majandustegevuse üle on perede käes. Peretalu peab olema jätkusuutlik ja minema edasi põlvest põlve. Üldjuhul elab pere ka endale kuuluval maal,“ rääkis Nurm. „Näiteks USAs on  põllumajandussektoris 96% peretalud ja 4% korporatiivsed ettevõtted. Euroopa Liidus on 80% peretalude käes.“

Põllumajanduspoliitika vajab muutust

Peretalude positsiooni mõjutab globaalsest arengust tulenev rahvastiku ja nõudluse kasv ning põllumaa vähenemine. Sellest tulenevealt tuleb teha põllumajandus-, taristu-, sotsiaal-, haridus-, maa- ja energiapoliitikas tarku otsuseid.

„Väikesed peretalud on pandud raskesse olukorda, sest Euroopa Liidu toetused meile on väiksemad. Me ei saa sellistes ebavõrdsetes tingimustes kuidagi konkureerida suurtootjatega ja see probleem on süvenev,“ ütles Nurm. „On tehtud toetusmeetmeid, kuhu peretalud ei pääse üldse ligi oma väiksuse tõttu ja on meetmeid, kus osalemiseks on loodud liiga keeruline bürokraatiasüsteem, mida on raske läbi töötada ilma konsulente palkamata. Meil rakendatav põllumajanduspoliitika vajab muutust ja loodame, et väiketootjate seisukohti arvestatakse uue MAKI otsuste langetamisel.“

Lõpetada retoorika, et suurtootjad toodavad toidu ja talud toodavad oma lõbuks!

Kaul Nurm tõi välja olulisemad aspektid, millele tasub pöörata tähelepanu, kui rääkida uue maaelu arengukava teemadel.

„Kindlasti tuleks rakendada esimestele hektaritele kõrgendatud otsetoetusi. Lisaks tuleb rakendada väiketootjatele lihtsustatud toetustetaotluste kava, et vähendada bürokraatiat,“ selgitas Nurm. „Rakendada tuleks maaelutoetustes lihtsustatud investeeringutoetuste skeemi väiketootjatele, see oli algselt MAKis sees – summaga 15 000 eurot perioodi jooksul – aga see võeti ära lõppversioonist.“ Nurm lisab, et kõrvaldada tuleb tõkked, mis piiravad taludel investeeringumeetmetele ligipääsu. „Maksimaalne summa on praegu 500 000, seda piirmäära tuleks vähendada näiteks 300 000le eurole, see annaks võimaluse rohkematel soovijatel saada toetust.“

Me ei saa lubada maailmas levivat maadehaaramise kampaaniat!

Maailmas on probleemiks ka nn maadehaaramine ehk laiaulatuslik maade ülevõtmise-ostmise tehing ja seda siis mitte ainult Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas vaid ka Euroopas.

„Eestis on juba 15% põllumajandusmaid väliskapitali kontrolli all. Investorid on tulnud Venemaalt, Soomest, Rootsist. Näiteks Trigon AS, Saaristu OÜ, kes on  Peri OÜ, Põlva OÜ, Väimela POÜ, Võhandu POÜ ja Hummuli POÜ omanik,“ rääkis Nurm. „See aga näitab seda, et peretaludele jääb järjest vähem ruumi ja põllumajanduspoliitika ümbervaatamine on siinjuures hädavajalik. Piirata tuleb kindlasti maaomandi suurust. Näiteks Leedus võeti hiljuti vastu seadus, et ükski isik ei või omada rohkem maad kui 500 hektarit.“

Toidujulgeolek ja isevarustatus on prioriteediks

„Peretalude aasta on ÜRO poolt välja kuulutatud ja selle kampaania otsene läbiviija on toidu – ja põllumajandusorganisatsioon FAO. Selle aasta eesmärk on tuua igal pool maailmas peretalud fookusesse, näidata kui tähtsad nad on. Selle raames on korraldatud palju erinevaid seminare ja infoüritusi, kust korjatakse kokku erinevaid pinnale jäänud mõtteid ja suundi, kuhu tuleks edasi liikuda,“ rääkis kongressil ETKL nõunik Leho Verk peretalude aasta sisust. „Oluline on see, et kõikide riikide valitsused peaks toidujulgeoleku ja isevarustuse võtma oma prioriteediks. Tuleb ka kaaluda, kas vabakaubandus praegusel kujul on riikide ja rahvaste huvides. Ühistegevus on oluline, tuleb leida tehnoloogiad, mis sobiks just väiketootjatele. Nõuandeteenus ei tohiks olla kasumile orienteeritud vaid riiklikult korraldatud ja kõigile kättesaadav.“

Miks on vaja peretalusid?

Leho Verki sõnul on talud eelkõige toidujulgeoleku tagajad, maaettevõtluse alustalad, tööandjaks maapiirkonnas, vaesuse vähendajaks ja asustuse hoidjaks. „Lisaks on talupered motiveeritud keskkonnahoiuks ja kannavad edasi traditsioonilist kultuuri. Talud on mitmekesise tootmisega ja valikuid rikastavad,“ ütles Verk. „Peamised probleemid on minu arvates põllumajandusliku maa kättesaadavus, ligipääs kapitalile on nõrk ja ligipääs turustuskanalitele on ebavõrdne – siin näen seda, et talunikel tuleb teha koostööd ja luua ühised turustusvõrgud. Kurb on see, et noored lahkuvad maalt ja on tekkinud tööjõupuudus. Mainimata ei saa jätta ka kliimamuutust, mis muutub aina aktuaalsemaks.“

Vaata fotosid ETKLi juubelikongressilt: