Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ants Varblane: arengukava peab vastama kohaliku turu tingimustele
Varblase sõnul on Eesti üks Euroopa metsasemaid riike, pool Eestimaast on metsade all ning metsa tagavara on 60 aastaga kolmekordistunud, nii et muresid metsaga ei tohiks tegelikult olla. „Hea lihtne oli metsanduse asjaajamine enne 1993. aastat, mil metsandusseadus tähendas, et iga alleshoitud puu oli Eesti asja ajamine, nüüd aga rakendamine Euroopa Liidu otsuseid, mis meie süsteemis ei pruugi mõistlikult rakenduda,“ lisas Varblane.
„Arengukavasid tehes tuleb trügida otsustajate laua äärde, öelda kõvahäälselt sõna sekka ning leida endale liitlaseid. Väga oluline on mitte oma ühingu piiridesse jääda, muidu ei jõua hääl otsustajateni,“ rõhutas Varblane.
Ta tõi näiteks 1998. aastal vastuvõetud metsaseaduse, mis oli oma ajast ees: „Valitsus hakkas koostöös Soome ja Rootsi konsultantidega loodud seadust karmistama ning tulemused rakendusid just siis, kui Eesti oleks vajanud metsamajanduse intensiivistamist, mitte liigset reguleerimist. Seega tekkisid käärid: maailmaturul oli metsa hind kõrge, meil aga langetamine miinumumpunktis. Kõik need reeglid, mida muu maailm võtab vabatahtlikult täita, oleme meie endale üles kirjutanud ning raskendame sellega edasisi otsuseid.“
Varblase sõnul on täna üheks tõsiseks mureks suurte metsaveoautode lubamine Eestimaa teedele. „Soomes ja Rootsis katsetatakse juba 90-tonniseid vedusid, Eestis aga alles 44-tonniseid. Eesti metsasektor on olnud ühtne ja teinud koostööd autovedajatega, et meie metsaveod muutuksid naabritega konkurentsivõimelisteks. Probleemiga on tugevalt tegeletud, aga nüüd on see viidud ministeeriumi ja maanteeameti vaheliseks küsimuseks,“ selgitas Varblane.
„Teine tõsine teema maaomanike õigus jahipidamises kaasa rääkida. Diskussioonini jõudsime aga väga pika protsessi tulemusena, mille murrang toimus üleskutsega jahipidamine keelustada,“ ütles Varblane.
Keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes?“ teine seminar toimus aprilli alguses keskkonnaministeeriumis. Seminaril arutleti põhiteemana, kuidas ettevõtjad saaksid seista oma huvide eest, kui kiiresti on võimalik seadust muuta ning kes vastutab haldusorgani rikkumiste eest ja kes hüvitab kahju. Keskkonnaseminaride sarja korraldavad koostöös Arengufond, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT.
Sarja raames toimub kuus seminari 2014. aasta märtsist kuni novembrini.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele