KIKi kaudu suunatakse Eesti elurikkuse säilitamisse üle 12 miljoni euro

Looduskaitse arengukava eesmärkideks on viia aastaks 2020 hooldatavate poollooduslike koosluste pindala 45 000 hektarini ning taastada 10 000 hektarit rikutud veerežiimiga sookooslusi ja korrastada 1000 hektarit jääksoid. Lõppenud aastal oli kaitstavatel aladel hoolduses ligikaudu 27 000 ha ja taastamises ligikaudu 3 000 ha poollooduslikke kooslusi.

KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist neljateistkümne aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi ja kujundab loodusteadlikkust.

Lisainfo RMK teostatud projektide kohta:

2013. a lõpetas RMK kolme investeeringute kava projekti raames taastamistegevused Viru, Hara ja Rannu (Kestla) raba turbatootmisega rikutud aladel. Tegemist oli esimeste jääksoode taastamise projektidega, mida rahastati EL struktuurivahenditest. Kõigil kolmel mahajäetud turbaalal vabastati rabakooslus üleliigsest puittaimestikust ning ehitati veetaseme tõstmiseks vajalikud tammid. Viru rabas teostati lisaks käsitsi turbasambla külv neljal hektaril. Haras teostati ulatuslikke pinnase koorimise ja planeerimise töid. Rannus rajati tõkketammid ja truubid, puhastati kraave ja likvideeriti kopratamme, samuti korrastati osalises mahus projekti alale viiv tee. Veetaseme tõusu edasiseks jälgimiseks paigaldati kõikidele aladele ka seireseadmed. Projektide tulemusel  loodi eeldused loodusliku veerežiimi ja elupaikade taastumiseks kokku ca 181 ha rabaaladel. Lisaks lõppes 2013. a Soomaa rahvuspargis Kuresoo raba kaguosas asuva rikutud raba taastamise projekt, mille tulemusena taastati 80 ha kuivendatud Kuresoo raba kaguosa sooala. Lõppjärgus on loodusliku veerežiimi taastamiseks vajalikud tööd Endla raba Toodiksaare sihtkaitsevööndis, millega  luuakse eeldused sooelupaikade taastumiseks ca 184 ha kuivendatud sooalal.

2014. a alguseks on EL vahendite kaasabil rekonstrueeritud kokku 19 km ligipääsuteid, millega on tagatud juurdepääs ligikaudu 2 500 ha poollooduslike koosluste hooldamiseks peamiselt Matsalu rahvuspargis ning Alam-Pedja looduskaitsealal. Käimasolevate projektide raames rajatakse perioodil 2014-2015 Matsalu rahvusparki uus Kloostri sild-regulaator, mis tagab parema ligipääsu oluliste luhaalade hooldamiseks. Samuti jätkatakse juurdepääsuteede rekonstrueerimist lamminiitude ligipääsetavuse parandamiseks Alam-Pedja looduskaitsealal ning Soomaa rahvuspargis.

2013. aastal teostas RMK kaitstavate loodushoiuobjektide külastuse suunamiseks vajaliku taristu rekonstrueerimistöid mitmel kaitsealal. Lahemaa rahvuspargis rekonstrueeriti suure külastatavusega Viru raba vaatetorn ja õpperada ning tehti täiendavalt korda mitmeid teisi külastusobjekte. Soomaa rahvuspargis loodi Riisa õpperajal ja Koprarajal ligipääs liikumispuuetega inimestele. Rekonstrueeriti mitu vaatetorni ning matkaradade parklad. Lõppes ka mahukas Keila-Joa pargi rekonstrueerimise projekt, mille tulemusena rekonstrueeriti külastajatele ohtlikuks muutunud rippsillad ning paekiviastmetega trepid ja tugimüürid. Aastatel 2014-2015 uuendatakse Endla looduskaitseala, Otepää looduspargi, Paganamaa, Kõrvemaa, Nigula, Marimetsa ja Silma looduskaitseala taristud. Samuti jätkatakse külastusobjektide korrastamist Lahemaal.