Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 14. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Läänemere olukord on aastaid olnud keeruline - tegu on praktiliselt sisemerega, kus veevahetus on väga aeglane ja igasugune merre jõudev reostus teeb seal pikalt kurja. Oleme Eestis viimase 10 aasta jooksul investeerinud 600 miljonit eurot selleks, et reostamist vähendada ja lõpuks on paista ka tulemused. Hallhüljeste ja merikotkaste arvukus on kasvanud, kalamehed kinnitavad, et kala on jälle rohkem," ütles kohtumisel Eestit esindav keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. "Läänemere olukorra parandamiseks peavad investeerima aga kõik selle ääres asuvad riigid, ka need, mis Euroopa Liitu ei kuulu."

Ministrid diskuteerivad täna ennelõunal "sinise kasvu" teemadel: kuidas majandada merd ja mereäärseid alasid nii, et see ühelt poolt suurendaks riikide jõukust ja looks töökohti, teisalt aga tagaks, et merekeskkond oleks hoitud.

Lisaks on keskkonnaministrite laual Euroopa energia- ja kliimapoliitika aastani 2030, millega seoses keskendutakse energiajulgeolekule. "Ukraina kriis on näidanud kogu Euroopale, kui oluline on energiasõltumatus. Kohalik puhas energia ei ole parim mitte ainult keskkonnale ja majandusele, vaid puudutab otseselt julgeolekut. Euroopa Liidu riigid saadavad praegu üle miljardi euro päevas Euroopa Liidust välja, et osta sisse fossiilseid energiaallikaid kolmandatest riikidest ja see on igas mõttes ebamõistlik," rääkis Pentus-Rosimannus. "Eesti peab õigeks Euroopa Liidu siseste energiaühenduste välja ehitamist ja importenergiast sõltuvuse asemel kohaliku taastuvenergia suuremat osakaalu energiaportfellis."

Keskkonnaministrid arutavad lisaks energiajulgeolekule kuidas jagada CO2 heitkoguste vähendamise kohustust ELi liikmesriikide vahel. Samuti saadakse ülevaade rahvusvaheliste kliimaläbirääkimiste hetkeseisust ning ettevalmistustest aasta lõpus toimuvaks ÜRO kliimakohtumiseks.