Eestis tehakse ligi kümnendik meediakuludest toiduainete reklaamimiseks. Reklaam on tarbijale vajalik, samas on aga ausale konkurentsile tõsiseks ohuks toidureklaamides kasutatavate argumentide sageli eksitav olemus.
Enamikul juhtudest ei ole tegu otsese seaduserikkumise või valetamisega, kuigi tuleb ette ka seda. Levinuimaks võtteks on hoopis jutuvahu paisutamine asjade üle, mis ratsionaalselt mitte midagi ei tähenda, kuid võivad paratamatult pealiskaudset ja tausta mittetundvat tarbijat mõjutada.
Teatud reklaamivõtete seaduslik keeld peaks olema ühene ning kontrollorganite reaktsioon kategooriline. See lämmataks eos soovi seaduserikkumisele minna või üldse nn halli tsooni siseneda. Kahjuks sellist heidutust meil ei ole. Levinuim võte on seetõttu teha “julge” kampaania ära ja siis vaadata, et mis saab. Reeglina ei saa eriti midagi.
Meie kui lihamüüjate praktikast lähtuvad näited reklaamiseaduse rikkumistest on seotud eelkõige sellega, et tootele antakse reklaamis omadusi, mis on niikuinii olemas kõigil selle tootegrupi toodetel. Näiteks tutvustati hiljuti hakkliha, mis on tehtud 100% lihast. See jättis mulje, et teised hakklihad seda ei ole, ehkki teistmoodi ei saaks toodet hakklihaks nimetadagi. Või siis reklaamiti värsket linnuliha kui säilitusainetevaba, kuigi värske liha puhul ei saa loomulikult rääkidagi mingitest säilitusainetest ühegi tootja puhul.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele