SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu otsustas keskkonnaprogrammi selle aasta esimesest taotlusvoorust rahastada 462 projekti kokku 20,7 miljoni euroga. Suurimad toetussummad lähevad Viljandimaale, arvuliselt enim projekte rahastatakse Tartumaal.
KIKi nõukogu juhi Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on rahastuse saanud projektide hulgas arvukalt noortele suunatud tegevusi. Nii toetatakse näiteks Tartumaal 71 projekti kokku 3 miljonit euroga ning pea pooled neist ettevõtmistest on seotud laste ja noorte keskkonnateadlikkuse tõstmisega.
"Praegusel Soome lahe aastal jätkuvad koostöös Looduse Omnibussiga ka Eesti rannikut tutvustavad Omnilaeva retked. Piki rannikut ja Eesti väikesaarte kandis - alates Osmussaares kuni Narva-Jõesuuni, tasub mereala uudistama tulla," kommenteeris Keit-Pentus Rosimannus.
Pea pooletuhande „jah“ sõna saanud projekti seas toetab KIK lisaks uutele ettevõtmistele ka mitmeid varem algatatud tegevusi. Jätkatakse tondilosside lammutamise rahastamist toetades 27 projekti üle kogu Eesti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Valdkonniti lähevad suurimad toetused veemajandusse, kuhu suunatakse esimese vooru otsustega kokku ligi 7 miljonit eurot. Sellele järgnevad metsandus 2,8 miljoni euroga ning looduskaitse 2,1 miljoni euroga. Lisaks toetatakse projekte jäätmekäitluse, keskkonnakorralduse, kalanduse, maapõue, atmosfääriõhukaitse ja merekeskkonna valdkonnas.
Eelmisel, 2013. aastal rahastas KIK kahe keskkonnaprogrammi vooru raames kokku 838 projekti 37 miljoni euroga.
KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist kolmeteistkümne aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti.
Seotud lood
“Põllumees Toots sündis vajadusest paremini mõista, kuidas Eesti põllumees end tunneb, kui ta vilja fikseerib, ja millised on tema suurimad kõhklused. Tahame pakkuda alternatiivi, mis aitab põllumeestel riske vähendada,” selgitas Scandagra Eesti teraviljaostujuht Urbo Vilibert virtuaalse põllumehe sünnilugu.