Timber Diameter mõõdab täpselt metsamaterjali

Ma leidsin kiiresti kuus huvilist, kellega hakkasime koos tegutsema. Ja me võitsime, mis andis emotsiooni ja moraali mõttes suure dopinguannuse. Varem olin ma saanud ka pileti Ajujahi 100 hulka ja Garage48-s soovitati mul oma ideed enne testida. Mul puudus ju selge ettekujutus eesootavast. Ajujahi kohalikul eelvoorul pääsesime edasi, siis 40 parema hulka, siis 10 parima sekka ja siis võit. See muidugi nõudis pool aastat kõva tööd ja rabelemist.

Kuidas ja mida rakendusega mõõta saab?

Rakendus tuvastab palkide diameetrid. Nende pikkus tuleb käsitsi sisestada, seda ei suuda me ilmselt kunagi rakendusele selgeks õpetada, kuid palkide pikkus on alati suhteliselt standardne ega kõigu oluliselt. Põhimõtteliselt saab sellega mõõta igasugust puitu. Rakendusel on veel tehnilised piirangud ehk seda saab kasutada vaid Androidiga 2013 ja 2014 aasta nutiseadmetes, kus on küroskoobid, mis aitavad telefoni otse hoida, et välistada suurte nurkade alt pildistamine ja pildimoonutused. 18. mai seisuga on rakendust alla laaditud 450 korda. Plaanis on teha ka iOSi versioon. Eesti on hea koht, kus sellist asja käima tõmmata, kuna elektroonika kasutamine on siin iseenesestmõistetav. Siiski 80% tegevusest saab tulevikus olema muus maailmas.

Kuidas metsamehed rakenduse vastu on võtnud?

On kahetisi emotsioone. Issand kui lahe on üks suhtumine. Metsas pole palju lahendusi, millele toetada. Teised, kes elu aeg puitu on sammudega mõõtnud, on skeptilised. Üks metsamees võttis selle kokku nii: kui sajandivahetusel tulid GPS-seadmed, siis paljud küsisid, milleks seda kallist kopsikut vaja on. Ma suudan mõõdulindiga kiiresti tüki üle mõõta. Täna ei käi keegi enam mõõdulindiga metsas ringi ja ei naera GPSi üle. Need, kes suudavad kõhutunde järgi täpselt puidu koguse mõõta, on oma silma kalibreerinud 40 aastat ja üldjuhul on see piiratud paari autokoorma suuruste palgivirnade mõõtmisega. Suurem kogus muutub juba ebatäpsemaks. Nende suhtumine on siiski, et metsas on parem nuppudega telefon ja kallis tahvel kukub veel maha ja saab poriseks. Tajume ka väikest vastuseisu täpsemale mõõtmisele. Saeveski omanikuna on minuni jõudnud autojuhtide lood. Näiteks tuleb auto metsas peal 27 tihumeetrit palki, sadamas saab ta uued saatelehed, kus on kirjas, et laeva läheb 29 tihumeetrit. Koefitsient muutus. Kui autojuht küsib, mille alusel talle makstakse, siis saab loomulikult vastuses, et väiksema koguse eest ja kui liiga palju pärib, otsitakse teine vedaja. Loomulikult ei ole kõik sellised sahkerdajad.

Kuhu suunas toodet arendate?

Põhirõhk paberipuu ja muu sellise peene materjali mõõtmisvõimekuse arendamisel. Jämedat palki ja kvaliteetset puitu on lihtsam mõõta, aga peene palgi mõõtmine on kui Augeiase tallide rookimine. Tulemused on nagu on. Ma ei väida otse, et keegi petab, kuid aeg-ajalt poeb ikka kahtlus hinge, et mis seal koormas siis ikkagi täpselt oli.

Kellele rakendus on loodud?