Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EL saab kasutada kaht toetusvahendit põllumajandustootjate abistamiseks
Kui sellest, mida riigid oma põllumajandustootjate heaks saaksid teha, on räägitud rohkem, siis sellest, mida Euroopa Liit saaks teha, on kuulda olnud vähem. Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korralduse osakonna juhataja Erki Miller rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames on kaks võimalikku toetusvahendit: otsetoetused või turukorraldusmeetmed.
Viimased oleksid tema hinnangul selliste kriiside ohjamiseks kõige paremad.
Turukorraldusmeetmeid on mitmesuguseid. "Näiteks eraladustamistoetus, kus teatud perioodiks viiakse põllumajandustooted turult kõrvale ning tootjatele makstakse selle eest, et nad tooteid turule ei tooks," rääkis Miller.
Kui vilja puhul on see võimalik, siis liha ja piima puhul mitte nii väga. Eraladustamistoetus sobikski Milleri sõnul kõige paremini just piimatoodetele, näiteks võile ja lõssipulbrile, aga ka lihatoodetele.
Sekkumiskokkuostu ehk sekkumishinna puhul ostetakse aga teatud perioodil tooted kokku ja sisuliselt nagu eraladustamise puhul – kui turg taastub, paisatakse tooted kõrgema hinnaga taas turule.
Eraladustamise korral jääb kaup toote omandisse, sekkumiskokkuostu puhul aga komisjoni valdusesse ning toodete turule viimist koordineeribki hiljem komisjon.
Sekkumishinnad vajavad tõstmist
Sekkumishinda pole viimastel aastatel kasutatud, sest selle osas on kõlanud kriitikanoodid, nagu oleks tegu sammuga ajas tagasi, kus kaugenetakse turust ning tsentraliseeritakse põllumajandustoodete müük.
Milleri sõnul ollakse seisukohal, et mõlemad eelmainitud meetmed peaksid leidma kasutust selgelt vaid kriisiolukorras. "Tänu sellele hoitakse seda sekkumishinda piisavalt madalal, et ei tekiks kiusatust müüa ladudesse ja ületoota," selgitas Miller.
Praegu vaadatakse sekkumishindu üle ja korrigeeritakse ehk tõstetakse, sest praegune sekkumishind on liiga madal ega kata tootja minimaalseid kulusid.
Sekkumishind näiteks või puhul on 221 eurot ning lõssipulbri puhul 169 eurot 100 kilogrammi kohta. „Need on selgelt madalamad kui tootjate omahind, aga need on selge eesmärgiga madalana hoitud,“ ütles Miller.
Hetkel on aga olukord uus ning Miller ei välista, et need hinnad siiski vaadatakse üle.
Hetkel kuum
Kriisieelarve 400 miljonit
Kõik raha nende meetmete rakendamiseks tuleb Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitika eelarvest, mis on kõige suurem Euroopa Liidu kuluartikkel. Igal aastal saab Euroopa Liit sellest eelarvest kasutada aga teatud kindla summa.
Siiani on raha olnud peamiselt mõeldud põllumeestele otsetoetuste maksmiseks. Kust aga tuleks kate nende kriisimeetmete tarvis?
Milleri sõnul on kriisimeetmeteks ette nähtud eraldi eelarverida, mis on 400 miljonit eurot aasta kohta. "Kas sellest eelarvest kogu Euroopale piisab, on väga vara rääkida, hetkel ju ei olegi teada kui suures ulatuses võivad mainitud meetmed kasutusele tulla," ütles Miller.
Euroopa Liit on tavaliselt aga Venemaale aastas müünud toiduaineid 12 miljardi euro eest.
Euroopa Liidul on olemas ka eksporditoetus, mis aitab turgu korrastada, kuid seda rakendatakse juhul, kui Euroopa Liidu sisesed hinnad on kõrgemal kui maailmaturu hinnad ehk makstakse kinni see vahe, mis jääks Euroopa Liidu tootjatel muidu saamata.
Praegu on eksporditoetused olnud nulltasemel kõikidele põllumajandussaadustele. "Praegu ei oska öelda, kas eksporditoetustel siin hinnalanguse puhul on kasu. Kui on, siis eks kindlasti on ka see üks võimalus, kuidas aidata sektoreid, selles raskes olukorras," selgitas Miller.
Vaata uudiseid samal teemal ka ERRi uudisteportaalist.
.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Keeld tooks sadadesse miljonitesse ulatuvad kohtuasjad
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele