Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Milline on vilja koristusniiskuse mõju saagi suurusele?
Koristusperioodi ilmad etendavad hea saagi saamises niisama tähtsat osa nagu kasvuperioodi tingimused. Ilmale esitatavad nõuded on aga nendel perioodidel erinevad.
Kasvuperioodil tunneme rõõmu sagedaste sademete ja keskmise või sellest suurema õhu- ja mullaniiskuse üle eriti juunis, juulis ja augustis. Samuti sobib kultuuride optimaalseks kasvuks sel ajal pigem jahe kui soe ilm. Koristamiseks on aga kõige paremad kuivad, soojad, kergelt tuulised, päikesepaistelised ilmad. Seetõttu tuleb koristusperioodi ilma ja kasvuilma vaadelda eri aspektidest.
Kombaini tootlikkus ja töö kvaliteet sõltuvad koristatava vilja niiskusest. Koristamisel töötab kombain täie võimsusega, st tema separeerimis- ja puhastusseadmed on arvestatud kindlatele maksimaalpööretele. Kui teised mootorid töötavad normaaloludes ettenähtud varuga, siis kombainil see puudub. Õhuniiskuse suurenemisel suureneb vilja niiskus, mille tagajärjel halveneb kombaini töö. Et niiske vilja koristamisel terakadu ei ületaks lubatud piiri, tuleb sageli vähendada kombaini töökiirust.
Niiskuse suurenemisega muutuvad vilja füüsikalis- mehhaanilised omadused, suurenevad koristuskaod kombaini peksuaparaadi ja separeerimisorganite läbilaskevõime vähenemise tõttu. Peksmisel kandub kõrre niiskus kombaini külmadele metallist pindadele, kust see omakorda läheb üle teradele. Kui võrrelda näiteks kombaini terapunkris oleva tera niiskust kasvava viljatera niiskusega, siis on see keskmiselt 5…7% suurem. Oluliselt suurendavad terade niiskust umbrohud ja heina allakülv. Seetõttu ei ole õige koristusperioodi lühendamiseks tõsta kombainide tootlikkust tööpäeva pikendamise arvel ning koristada kastemärga vilja.
Kombainkoristuseks sobivaid tunde (õhuniiskuse küllastusvajak 4 või enam mbar) on Eestis palju aastate keskmisena (1950-2005) augusti kuul 193, septembris 93. Koristamiseks halvematel aastatel on neid märgatavalt vähem. Koristamiseks sobivast ajast kasutatakse siiski vaid 70%, kuna ülejäänu kulub põllule sõitmiseks, terapunkri tühjendamiseks, pööretele jt.
Temperatuur on väga tähtsaks teguriks niiskuse eraldumisel. Temperatuuri tõusuga kiireneb niiskuse eraldumine ja vähenevad koristamise seisakud.
On teada, et vihma saanud vili kuivab kiiremini kui tugeva kaste käes olnud vili. Pikemaajaline vihm aga raskendab koristamist just seetõttu, et kombaini läbivus halveneb.
Kerge kaste annab peaaegu niisama palju niiskust (vett) kui tund aega sadanud vihm. Tugeva kaste niiskus aga võrdub neljatunnise vihmaga. Seetõttu võib viljakoristamist suhteliselt varem alustada pärast lühiajalist vihma kui tugevat kastet.
Kasvava vilja niiskus ja kuivamise kiirus sõltuvad eeskätt kõrre pikkusest ja tihedusest. Mida pikem kõrs, seda kauem ta kuivab. Vilja pea ja kõrre ülemine osa kuivab märgatavalt kiiremini kui alumine. Kui pärast öist vihma on vaja otsustada, kas minna võtma lühi- või pikakõrrelisi vilju, siis tuleks otsus langetada lühikese kasuks. Pikakõrreliste viljade koristamisel kombaini tootlikkus väheneb.
Vee auramine sõltub suuresti õhu liikumisest. Tuulise ilmaga kuivab vili märgatavalt kiiremini kui tuulevaikse ilmaga. Hõre vili kuivab kiiremini kui tihe. Vilja kuivamise kiirus olenevalt kõrre pikkusest on esitatud joonisel.
Vilja kuivamise kiirus sõltub õhutemperatuurist ja päikesekiirgusest. Maapinnale langevast kiirgusest läheb vaid 5% kuivamiseks. Saksa teadlaste P.Feiffer, K. Algenstadti, jt andmed vilja kuivamise kiiruse ja selleks vajaliku energia hulga kohta, olenevalt kõrre pikkusest, on toodud tabeleis
Hetkel kuum
Tabel: 120-cm kõrre kuivamise kiirus (eeltingimus – tugev kaste, seejärel 8 tundi päikesepaistet)
Vilja kuivamise kiiruse ja koristamise alustamise kohta toome järgmise näite. Kui öösel sadas kaheksa tundi järjest, siis on tiheda seisuga vilja ühel hektaril üle 10 000 liitri vett. Päikesekiirgusest tulenev energia on 90 J/cm2 tunnis. Ühe hektari vilja kuivatamiseks vajatakse seega 9000 miljonit džauli energiat ehk 9000 MJ tunnis. Ühe liitri vee aurustumiseks vajatakse 2,5 MJ. Selleks et seotud vesi aurustada, läheb vaja kolm tundi. Alles pärast seda algab tera kuivamine, milleks vajatakse veel 3…4 tundi (madalal temperatuuril veelgi enam). Seega on võimalik koristada alles seitsme tunni pärast.
Tiheda vilja ruutmeetril kasvav mahumass on suurem hõreda vilja omast, mistõttu niiskuse aurumine on seal aeglasem.
Koristusaegse soodsa ilma ärakasutamine on teravilja kasvatamise tehnoloogia üks oluline osa. See võimaldab ühelt poolt vähendada saagi kadu, teiselt poolt aga suurendada päikeseenergia osa viljakoristamisel ja seega kokku hoida vedelkütust nii terade ja põhu koristamisel kui ka terade kuivatamisel.
Autor: Ilmar Karjane
Enimloetud
4
5
Viimased uudised
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele