Millised on raieõiguse võõrandamisega kaasnevad ohud?

Enne metsa tööde alustamist tuleb koostada metsamaa ja kavandatud metsamajandustööde plaan, metsa kirjeldus koos metsa iseloomustavate koondtabelitega, erinevate raie liikide nimekirjadega ja metsauuendustööde, hooldus- ja uuendusraiete mahte iseloomustavad tabelitega. Metsamajandamiskava on võimalik tellida metsakorraldusettevõtetelt. Sellise majandamiskava eesmärgiks on anda metsaomanikule soovitusi ja infot oma metsa majandamiseks. Metsamajandamiskava koostab tegevusloaga metsakorraldustööde tegija võttes aluseks metsa korraldamise juhendi. Metsa korraldamise juhend on määrus, mis sätestab nõuded metsamajandamiskavale, et kõikide kinnistute metsamajandamiskavad sisaldaksid nimetatud andmeid nimetatud viisil ja oleksid seeläbi omavahel võrreldavad. Metsamajandamiskava näitab ära metsa koosluse, kust siis edasi on võimalik hinnata, mis liiki raiet ja mis mahus ning milliseid nõudeid vastavalt raie liigile järgida on vaja, et raie oleks õiguspärane. Tegevusloaga metsakorraldustööde tegija vastutab metsamajandamiskavas sisalduva teabe õigsuse eest. Kui metsamajandamiskava on olemas, siis on võimalik Keskkonnaametile esitada metsateatis, mille hindamisel metsamajandamiskava aluseks võetakse.  Metsateatise vorm on kättesaadav Keskkonnaameti kodulehel.

2. Keskkonnaameti lubava  märkega metsateatis 

Enne kavandatavat raiet peab metsaomanik või tema esindaja esitama Keskkonnaametile metsateatise, millel peab märgitud olema kavandatav raieliik ja hinnanguline raiemaht. Keskkonnaamet kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele. Kui metsateatisel Keskkonnaameti lubavat märget ei ole, siis raieid teha ja metsa uuendada ei tohi. Erandkorras võib metsateatist esitamata metsaomanik raiuda 3 tihumeetri puitu metsamaa 1 hektari kohta raie korras, kuid mitte enam kui 20 tihumeetrit kinnisasja kohta aastas.  Raiet võib metsaomanik või tema esindaja teha pärast raiet lubava märkega metsateatise Keskkonnaametilt tagasisaamist 12 kuu jooksul esitajale metsateatise kättetoimetamise või allkirja vastu kätteandmise päevast arvates. Metsateatis, millel on Keskkonnaameti lubav märge tähendab õigust teostada just seda liiki raiet ja selles hinnagulises mahus ning pindalaga, milleks Keskkonnaamet on loa andnud.

3. Lubatud raiete liigid

Metsaseadus sätestab lubatud raiete liigid ja selle, kuidas mingit liiki raiet teostama peab, et see oleks õiguspärane. Lubatud raied metsaseaduse mõttes on uuendusraie, hooldusraie, valikraie, trassiraie, raadamine ja kujundusraie. Uuendusraie hulka kuuluvad lage-ja turberaie ning hooldusraieks võib olla ka valgustusraie kuni 8-sentimeetrilise keskmise rinnasdiameetriga puistus, harvendusraie 8-sentimeetrilise ja suurema keskmise rinnasdiameetriga puistus ning sanitaarraie. Trassiraie hõlmab kuni nelja meetri laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraiet või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva puhastamist puudest, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit.

4. Võlaõiguslik leping

Raieõiguse võõrandamisel sõlmivad võõrandaja ja omandaja reeglina kirjaliku raieõiguse võõrandamise lepingu. Raieõiguse võõrandamise lepinguga kaasneb õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Raieõiguse võõrandamise leping ei lõpe kinnisasja võõrandamisega, kui raieõiguse võõrandaja on enne kinnisasja omandiõiguse üleminekut raieõiguse saajale üle andnud kinnisasja selle osa valduse, millel kasvab raieõiguse esemeks olev mets. Raieõiguse võõrandamise lepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle kinnisasja omandajale. Seega praktikas on võimalik olukord, kus kinnisasja omandanud isik polegi teadlik sellest, et tema kinnistul oleva metsamaa raieõigus on võõrandatud või siis isik, kellele raieõigus on võõrandatud võõrandab seda omakorda edasi. Hilisemate vaidluste vältimiseks tuleks need küsimused reguleerida kohe alguses.

5. Ebaseaduslik raie