Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vähipüüginõudeid rikuti 52 korral
Jõevähkide püügil tuvastati seaduserikkumisi nii ametlikul püügihooajal ehk augustikuu jooksul kui ka enne püügihooaja algust. Arvukamalt avastati rikkumisi Harjumaal ja Saaremaal, kus 1. septembri seisuga oli alustatud vastavalt 35 ja 8 menetlust.
"Saaremaa on vähipüügihuviliste jaoks alati populaarne piirkond, sest seal leidub hulgaliselt vähirikkaid veekogusid. Paraku leidub püügihuviliste seas ka neid, kes üritavad ebaseaduslikult vähke püüda," märkis kalakaitseosakonna peainspektor Aare Pai.
Pai sõnul on üsna suur püügisurve ka Harjumaa veekogudel. Rikkumisi on tuvastatud peamiselt Tallinna lähedal asuvates karjäärides.
Vähipüügi puhul on tüüpiliseks rikkumiseks loata püük või püük keelatud viisil.
Inspektorid avastasid kontrolli käigus ka ebaseaduslikke, st ilma nõutava märgistuse ja tähistuseta vähipüügivahendeid. Erinevatest Eesti veekogudest leiti ja eemaldati püügilt kokku 75 selguseta kuuluvusega püügivahendit, sealhulgas 60 vähimõrda ja 15 vähinatta. Näiteks Võrumaal eemaldati püügilt 14 vähimõrda ja 1 vähinatt, Saaremaal 11 mõrda, Viljandimaal 10 mõrda ja 5 natta.
Jõevähi püügihooaeg algas 1. augustil ja lõppes 31. augustil. Vähkide püügiks oli vajalik kalastuskaart, pärast püügil käimist pidid kalastuskaardi omanikud esitama Keskkonnaametile püügiaruande.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Gert Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Gert Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele