Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliit kutsuvad kolmapäeval, 17. septembril kell 12-15 inimesi Tallinnas Vabaduse väljakul toimuvale Piimapäevale, et veeta tore lõunapaus koos maitsvate Eesti piimatoodete ja mõnusa muusikaga. Kõik kohaletulnud saavad tasuta kaasa pudeli värsket Eesti piima ja võimalik on maitsta ka erinevaid Eesti juuste ja piimatooteid. Piimasõpradele laulab Karl-Erik Taukar. Lõõtspillimänguga loovad Piimapäeval meeleolu Vadi talu peremees Allan Paal ja Paalakalda talu peremees Lembit Paal.
Piimatoodete tarbimine Eestis ühe elaniku kohta on viimase kümne aasta jooksul mõnevõrra vähenenud. Kui 2004. aastal tarbiti Eestis elaniku kohta 329 kg piima, siis möödunud aastaks oli piima tarbimine vähenenud 309 kilogrammile (piimatoodete ümberarvestamisel piimale on lähtutud erinevate piimatoodete rasvasisaldusest).
„Piimapäeva eesmärgiks on kutsuda tarbijaid üles sööma rohkem erinevaid piimatooteid. Piimatoodete senisest suurem tarbimine on kasulik nii meie inimeste tervisele kui ka Eesti riigi majandusele,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Tervise Arengu Instituudi toitumissoovituste kohaselt tuleks iga päev tarbida 2-4 portsjonit piimatooteid. Üks portsjon on näiteks 1 klaas piima või keefiri või 2 viilu Eesti juustu.
Piim ja piimasaadused on kasulikud, sest need sisaldavad valke, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ning B-rühma vitamiine. Piimasaadustest saab meie organism kuni 75% vajalikust kaltsiumist. Piim sisaldab eriti just kasvavale organismile vajalikku D-vitamiini, mis parandab kaltsiumi omastamist. Eesti piimatoodete laiast sortimendist leiab nii väheserasvaseid kui laktoosivabasid ja vähese laktoosisisaldusega tooteid.
„Piimapäevaga juhime ühtlasi valitsuse ja Riigikogu tähelepanu Eesti põllumajandussektori ja piimatootjate tähtsusele riigi majanduses, ekspordis ja töökohtade kindlustamisel. Venemaa impordikeeld Euroopa Liidu toiduainetele on tekitanud keerulise olukorra põllumajandus- ja toidusektoris. Riik peaks põllumajandussektori jätkusuutlikkuse ja arenguvõime kindlustamiseks sarnaselt Läti ja Leeduga tuleval aastal riigieelarvest maksma täiendavaid üleminekutoetusi 23 miljoni euro ulatuses,“ ütles Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu.
Euroopa Liit otsustas ühise põllumajanduspoliitika reformi käigus, et Eestis ja teistes uutes liikmesriikides on asjakohane anda võimalus maksta riigieelarvest täiendavaid üleminekutoetusi, et hoida ära toetuse ootamatu ja märkimisväärne vähenemine alates 2015. aastast. Tänavu langevad Eesti piimatootjate otsetoetused ca 40%, kuna riik on otsustanud 2014. aastal üleminekutoetusi mitte maksta.
Seotud lood
Kuidas toetavad Syngenta bioloogilised tooted MEGAFOL ja VIXERAN põllukultuuride arengut ja lämmastikuga varustamist?
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele