Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 17. september 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Tõuaretuse konverents toimub Eestis väga huvitaval ajal. Ühelt poolt oleme jõudnud näiteks piimatoodangus tõuaretuse abil 19 000 kg aastas lüpsvate lehmadeni, teisalt on õhus kartus ületootmise ees lähitulevikus,“ ütles Jõudluskontrolli Keskuse direktor Kaivo Ilves. „Samas aitab tõuaretus pikas plaanis hoida põllumajanduse konkurentsivõimelisena ja Eesti on siin pigem esirinnas.“

Konverentsil antakse ülevaade tõuaretuse ja jõudluskontrolli hetkeseisust Baltimaades ning tutvustatakse geenitehnoloogia uusi võimalusi tõugude aretamisel ja piimakarjade toodangu tõstmisel.

Konverentsi korraldab Jõudluskontrolli Keskus koostöös Eesti Maaülikooliga. Konverentsil osalevad tõuaretusorganisatsioonide esindajad, loomakasvatajad, spetsialistid ja teadlased Baltimaadest, Belgiast ja Prantsusmaalt.

Eestis on 13 aretusühingut, mis tegelevad hobuste, veiste, lammaste, lindude, karusloomade ja sigade aretustööga.  Jõudluskontrolli Keskus tegeleb põllumajandusloomade jõudlusandmete kogumise ja analüüsimise ning geneetilise väärtuse hindamisega. Lisaks on Eestis neli aretusühingut, kes tegelevad ohustatud tõu säilitamisega.

Põllumajandusloomade aretuse peamine eesmärk on võimalikult produktiivsete ja majanduslikult tasuvate tõugude aretamine. Eestis tegutsevad aretusühingud seisavad hea selle eest, et loomakasvatajad saaksid kasutada parimate tõuloomade paljundusmaterjali ja seeläbi parandada oma karja jõudlusnäitajaid, et suurendada majanduslikku efektiivsust.

Lisainfo konverentsi kohta: www.babc2014.eu