• 25.09.14, 14:36
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lõppes sügisene metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet lõpetas eile sügisese rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel.
Vaktsiini külvati väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel. Vaktsiini külvamist alustati Lõuna- ning Kagu -Eestist, seejärel teostati vaktsineerimist Ida-Virumaal ning peale Venemaa poolse puhverala vaktsineerimist suunduti pikki Eesti-Läti piiri alates idast lääneni kuni  Pärnu laheni.
Puhvertsooni vaktsineerimiseks kulus kokku 10 päeva.
Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Viimase poole sajandi jooksul oli metsamarutaud kõikjal Eestis väga levinud. Haigus hakkas kiiresti vaibuma peale metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise alustamist 2005. aasta sügisel. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal. Kuna viimase nelja aasta jooksul on Eestis marutaudi täheldatud üksikutel juhtudel Kagu-Eestis mõne kilomeetri kaugusel Venemaa maismaapiirist, jätkati alates aastast 2011 vaktsineerimist vaid ohustatud aladel riigi piiril takistamaks haiguse taaslevimist Eestisse naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute vahendusel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seoses sellega, et marutaudi ei ole juba aastaid Eestis diagnoositud kuulutas Veterinaar ja Toiduamet 2013 aasta kevadel Eesti ametlikult marutaudivabaks maaks. Hoolimata sellest, et taud on taandunud riigist välja, ei tohi marutaudiohtu alahinnata, kuna Eestiga piirnevatel aladel, eelkõige idapiiril, on haigus endiselt levinud.
Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine.
Kõigist ebaloomulikult käituvatest või marutaudile iseloomulike tunnustega loomadest tuleb koheselt teavitada piirkonna volitatud veterinaararsti.
Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2015 aasta mais.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele