Eesti põllumajandust iseloomustavad suured majapidamised ja hooldusniitjad

Aastatel 2010–2013 vähenes põllumajanduslike majapidamiste arv 2%. Eestis on tekkinud olukord, kus maaomanikud lõpetavad küll põllumajandustootmise, kuid oma maa väljarentimise asemel eelistavad ise tegelda PRIA poolt toetatava püsirohumaa hooldusniitmisega. Kolme aastaga on lisandunud ligi 1000 hooldusniitjat, kuid samal ajal on ka suuremate tootjate arv kasvanud.

Põllumajanduslike majapidamiste kasutatava põllumajandusmaa pind on aastatel 2010–2013 jätkanud kasvu, suurenenud 17 000 hektari võrra ja jõudnud 2013. aastaks ligi 958 000 hektarini. Suurem osa sellest kasvust paistab olevat tulnud majapidamiste valduses oleva kasutamata põllumajandusmaa kasutuselevõtust. Kuigi majapidamiste kasutamata põllumajandusmaa on kolme aastaga vähenenud poole võrra, on seda ikka veel üle 13 300 hektari ja lisaks on kasutamata põllumajandusmaad ka väljaspool tegutsevaid majapidamisi. Seega on kasutatava põllumajandusmaa lisandumiseks teoreetiliselt veel kasvuruumi, kuid oma mõju võivad avaldada nii turusituatsioon kui ka hooldusniitmisele planeeritavad piirangud. Viimased võivad omakorda edaspidi mõjutada ka rendisuhteid.

2013. aastal oli ainult 39% kasutatavast põllumajandusmaast omanike kasutuses, 54% oli rendile võetud ja 7% muu valdus, millest põhilise osa moodustab tasuta kasutusse saadud maa. Seejuures sõltuvad suuremad majapidamised rendimaast oluliselt rohkem kui väiksemad. Võrreldes 2010. aastaga on rendimaade pind suurenenud ligi 22 000 hektari võrra.