Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Venemaa impordikeeld vajutab tänavusele piimafoorumile murepitseri
Homme, 12. novembril algusega kell 10.30 toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Piimafoorum 2014. Foorumil antakse ülevaade piimaturu suundumustest, põllumajanduspoliitika meetmetest turukriisi mõjude leevendamiseks, selgitatakse piimakvootidega seotud küsimusi ning analüüsitakse Eesti piimanduse konkurentsivõimet.
„Tunneme siirast rõõmu, et meie lehmade piimaand on jõudnud Euroopa Liidu viie parima hulka. Liialduseta võime öelda, et meie kaasaegsed piimafarmid on Eesti põllumajanduse kroonijuveelid. Siiski ei saa piimatootmissektoriga tervikuna rahule jääda – tõsine ja kiire samm on vaja teha piimatöötlemise viimiseks uuele kvalitatiivsele tasemele, et tõsta Eesti piimandussektori konkurentsivõimet tervikuna,“ ütles EPKK piimatoimkonna esimees Jaanus Murakas.
Piimatootjate seis pole praegu kiita. Venemaa impordikeelu tõttu on piima hind langenud nii madalale, et see ei kata enam tootmiseks vajalikke kulutusi, investeeringutest rääkimata. Tuleva aasta aprillist kaduv piimakvoodisüsteem avab küll tootjatele uusi võimalusi, kuid paljusid piimatootjaid ootab ees soolane trahv kvoodist rohkem toodetud piima eest.
„Oleme tekkinud olukorras abi palunud nii oma riigilt kui Euroopa Liidult. Võimalus piimasektori toetamiseks ühenduse eelarvest on muutunud väga küsitavaks, sest Euroopa Komisjon on otsustanud tuleva aasta EL üldeelarves 448 miljonit eurot tõsta põllumajanduse peatüki alt välja. Riigikogul on riigieelarve kaudu veel võimalik korrigeerida valitsuse plaane ja näidata põllumeeste suhtes üles solidaarsust. Täiendavate otsetoetuste maksmine on muutunud kriitiliselt tähtsaks Eesti piimatootmise jätkusuutlikkuse kindlustamiseks,“ selgitas EPKK juhataja Roomet Sõrmus tekkinud olukorda.
„Piimahinnad jäävad turumajanduses kõikuma ka edaspidi. Piimandus on valdkond, kus lühiajalised kriisid võivad tekitada väga suurt kahju. Peame tõsiselt mõtlema, millised oleksid need programmid, mis aitaksid piimandussektori lühiajalisest kriisist läbi vedada nii, et tootmismaht ei kahaneks ja headel aegadel saaksime jälle tõusta. Oleks rumalus, kui laseksime mõnel lühikesel kriisil kriipsu peale tõmmata 10-20 aasta jooksul tehtud pikaajalistele investeeringutele uutesse farmidesse,“ lisas Murakas.
Rabobank`i hinnangul võib piimaturu madalseis kesta veel aasta. See on aeg, mis kulub üleliigse toodangu realiseerimiseks rahvusvahelistel turgudel. Erinevalt Balti riikidest on piima kokkuostuhind enamuses EL liikmesriikides püsinud heal tasemel, mis omakorda takistab tootmise vähenemist ja hindade paranemist. „Piimakvootide kadumiseks valmistudes on paljud tootjad investeerinud ning pole valmis tootmist enne võistluse algust vähendama. Kuigi komisjon prognoosib pärast kvoodisüsteemi kadumist piimatootmise 0,5% aastast kasvu, siis meie hinnangul suureneb tootmine aastas vähemalt 1% ja esimesel kvoodijärgsel aastal on oodata tõenäoliselt veelgi kiiremat kasvu,“ selgitas foorumil esinev Euroopa piimakaubanduse organisatsiooni Eucolait peasekretär Jukka Likitalo.
Foorumiks ilmub artiklite kogumik, mis annab ülevaate nii foorumi teemadest kui kajastab piimandussektori jaoks aktuaalseid teemasid. Foorumi korraldamist toetab Euroopa Liit.
Vaata foorumi kava SIIT.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele