Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 19. november 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eesti, Läti ja Leedu ning Soome on seni nende sanktsioonide tõttu enim kannatanud. Baltimaade koostöö Euroopa tasandil on nüüd andnud esimese positiivse tulemuse, mis aitab mõnevõrra leevendada piimatootjate olukorda. See on põllumajandusministrite, diplomaatide ja ka põllumajandustootjate organisatsioonide tõhusa koostöö vili. Siiski pole EL toetus kaugeltki piisav tegeliku kahju kompenseerimiseks ja jätkuvalt on vajalikud siseriiklikud toetused,“ lisas Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu.

Põllumajandusorganisatsioonid on olnud tihedas kontaktis Euroopa Komisjoniga ning saatnud Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile kolm ühiskirja taotlemaks kompensatsiooni drastiliselt langenud piima kokkuostuhinnale. Eile õhtul avalikustatud toetuspakett jaguneb Baltimaade vahel 2013/2014 piimakvoodiaasta tootmismahtude põhjal. Eesti saab paketist 6,9 miljonit, Läti 7,7 miljonit ja Leedu 14,1 miljonit eurot.

Venemaa erinevate sanktsioonide mõju on Eestis tunda juba alates kevadest, mil Eesti piima hind langes tunduvalt madamale EL keskmisest tasemest. Venemaa embargo EL toidukaupadele ja põllumajandussaadustele on kestnud üle kolme kuu. Piima kokkuostuhind on  seejärel veel drastiliselt langenud 30-32 sendilt 24-25 sendile kg kohta. See tähendab keskmiselt 5-6 sendi suurust hinnalangust. Maamajanduse Infokeskuse 2013.a andmetel on piimatootmise omahind Eestis ca 31 senti kg kohta. Eesti piimatootjate jaoks tähendab hinnalangus kokku ca 3,5 miljoni euro suurust kahju kuus. Seega katab praegu Euroopa Liidu poolt Eestile lubatud 6,9 miljoni euro suurune kompensatsioon vaid kahe kuu piima kokkuostuhinna languse.

Euroopa Liidu solidaarsuse ilmingus on siiski ka tõrvatilk meetünnis. Nimelt ei ole toetuspaketis ära toodud kompensatsiooni Soome põllumeestele, kes on oma Venemaale suunatud ekspordi kaotamise tõttu sanktsioonide tulemusel samuti kandnud ulatuslikku kahju. Soome Maa- ja Metsamajandustootjate Keskliidu MTK juht Juha Marttila on väga pettunud Euroopa Liidu solidaarsuses. Nõustume Marttila seisukohaga, et kolmele Balti riigile määratud toetus on nii väike ja ei kata kindlasti piimatootjate kahjusid, vaid jääb lihtsalt hea tahte väljenduseks. Marttila osundas ka, et varem Euroopa puuviljatootjatele makstud toetused olid märgatavalt suuremad ja need määrati väga kiiresti.

Baltimaade ja Soome põllumajandusorganisatsioonid kavandavad jätkuvalt ühist aktsiooni Brüsselis detsembri algul, et osundada Euroopa solidaarsuse vajadusele Venemaa impordikeelust tekkinud kahjude kompenseerimisel põllumeestele.