Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Läheb hallhülge küttimiseks
Eksperdid hindavad viimaste loendustulemuste põhjal hallhüljeste arvukuse Eesti vetes piisavalt heaks, et lubada nende küttimist väikeses mahus. Keskkonnaministeerium andis selleks võimaluse kinnitades hallhülge kaitse tegevuskava, jahieeskirja ning seiret reguleeriva määruse. Kõige varem on küttimine võimalik 2015. aasta kevadest, mil on olemas seireandmed 2014. aasta kohta.
Hallhüljeste arvukus on viimaste aastatega pidevalt kasvanud ning seetõttu arvati ta 2010. aastal II-st III kaitsekategooria liigiks. III kaitsekategooria liike võib eriloa alusel arvukuse piiramiseks küttida. 2013. aastal kehtima hakanud uues jahiseaduses lisati hüljes kütitavate suurulukite hulka.
Hüljeste olukorra kaardistamiseks koostasid eksperdid seiretulemustele tuginedes põhjaliku hallhülge kaitse tegevuskava. Hallhülge küttimisega seonduvat arutati tänavu oktoobri alguses Keskkonnaministeeriumi jahindusnõukogus. „On oluline rõhutada, et hallhüljeste küttimine on võimalik ainult väikeses mahus ja eeldusel, et nende arvukus püsib kõrgel tasemel. Küttimine ei tohi nende populatsiooni ohustada,“ ütles keskkonnaminister Mati Raidma.
Kavas on olulise tegevusena välja toodud riiklik hallhüljeste seire. „Hallhülge kaitse tegevuskava keskseks põhimõtteks on kaitse ja kasutuse korraldamine lähtudes asurkonna seisundist. Tegevuste sisu saab olema otseselt seotud asurkonna suuruse ja selle muutusega ajas. Küttimise lubamise juures on oluline ka teadmine, et Rootsis, Soomes ja Ahvenamaal on hallhüljeste küttimine lubatud,“ selgitas Raidma.
Läänemere hallhülge asurkond on viimase loenduse andmetel vähemalt 24 000 isendit, võrdluseks - kümme aastat varem ehk aastal 2001 hinnati hallhülge populatsiooniks veidi üle 10 000 looma. Eesti vetes elab neist üle 4000.
Küttimismahu määramiseks väljastab Keskkonnaagentuur igal aastal seireandmete põhjal koostatud soovitused, kus märgitakse piirkonnad ja mitu isendit võib küttida. Hallhülge tegevuskava järgi on esimesel jahiaastal võimalik küttida üks protsent eelmisel aastal loendatud hallhüljestest. Järgmisel aastal vaadatakse number seireandmete tulemusel üle. Samasuguse soovituse on andnud Eesti Terioloogiaselts.
Jahiperiood ei tohi kattuda hallhüljeste sigimisajaga. Küttimine on võimalik 15. aprillist 31. detsembrini.
Hallhülgeid tohib küttida ainult jahiloa alusel selline jahimees, kel on kehtiv jahitunnistus ja läbitud laskekatse. Lisaks on jahimees kohustatud edasisteks uuringuteks esitama kütitud ulukitelt erinevaid bioproove. See omakorda aitab teadlastel hinnata hüljeste vanust, sugu ja tervist.
Hallhüljes on Läänemere suurim hülgeliik, kelle täiskasvanud isendid võivad kaaluda üle 200 kilogrammi ning olla üle 2,5 meetri pikad. Eesti hallhülged moodustavad sama populatsiooni Rootsis ja Soomes elavate loomadega. Soomes alustati hülgejahti aastal 1997, Ahvenamaal 2000. ja Rootsis 2001. aastal.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele