Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 17. detsember 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

KIKi keskkonnaprogrammi üksuse juht Heiko Põdersalu tõdes, et heade keskkonnaprojektide loomine on kahepoolne protsess, mis sõltub nii taotlejast kui ka KIKist. „Lisaks taotlejate ideedele mängib keskkonnaprojekti esitamisel rolli ka taotlemise mugavus ja kehtestatud reeglite selgus. Seekord on taotlejatele projektide kirjutamine lihtsam, kuna taotlemise aluseks olevat määrust nr 13 ja finantseerimiskorda ei ole muudetud. Taotlejaid ootame aasta alguses toimuvatele infopäevadele, mille toimumise kohta avaldame täpsemat teavet KIKi kodulehel.“

KIKi keskkonnaprogrammis jagatakse projektidele toetusi kokku kümnes valdkonnas: kalanduses, veemajanduses, jäätmekäitluses, looduskaitses, metsanduses, keskkonnakorralduses, merekeskkonnas, maapõues, atmosfääriõhu kaitses ja keskkonnateadlikkuses. Projekte rahastatakse Eesti riigieelarvesse laekuvatest keskkonnatasudest.

Lõppeval aastal otsustas KIKi nõukogu kahe taotlusvooru tulemusena toetada 956 projekti 44,1 mln euroga. Iga KIKi suunatud euro peab kaasa tooma suurima võimaliku positiivse keskkonnamõju Eesti inimeste, terve elukeskkonna ja riigi ressursisäästliku arengu heaks.

Täpsem info taotlemise võimaluste kohta asub siin. KIK on esindatud kõigis maakondades ning küsimuste tekkimisel tasub nõu pidada maakondlike esindajatega, kelle kontaktid leiab KIKi kodulehelt.

.