Eesti Põllumajanduses on viimastel aastatel toimunud hoogne koondumine. Põllumajandusettevõtete arv on vähenenud, aga allesjäänute suurus kasvanud.
Kuni 10 hektari suurused talud moodustavad Eesti põllumajandusettevõtetest 54 protsenti, aga kasutavad kogu põllumajandusmaast kõigest 5 protsenti. Samal ajal moodustab üle 100 hektari suuruste põllumajandusettevõtete osakaal 9 protsenti, kuid nad kasutavad 73 protsenti kogu põllumajandusmaast.
Talupidajate keskliidu direktori Kaul Nurme hinnangul on tegemist ohtliku tendentsiga, mis võib pikas perspektiivis ohustada Eesti toidujulgeolekut. “Kontsentreerumine toimub nii peretalude kui ka suurte tootjate tasandil, kuid kui näiteks taluperemees läheb pensionile, jääb talu üldjuhul ikkagi pärijatele ehk Eesti kapitalile, suurtootjate lõpetamise puhul ei pruugi see nii olla,” rääkis ta.
Nurme sõnul kuuluvad paljud Eesti suured põllumajandustootjad väliskapitalile ja kui need ettevõtted otsustavad sektorist lahkuda, võivad ostjad tulla põllumajandustoodetest huvitatud Hiinast, Venemaalt või Lähis-Ida riikidest. “Kui näiteks Trigon Dairy Farming või Austria kapital müüb oma põllumajandusettevõtted Vene või Hiina kapitalile, oleme juba suures jamas, sest sinna hakkavad minema ka põllumajandussaadused. Võib saabuda samasugune olukord kui 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, mil Eestis valitses toiduainete defitsiit,” hoiatas ta.
Personaalne lähenemine. Oma talus kasvatatava köögivilja töötlemise peale mõeldakse ka Eesti kagunurgas Rõuge vallas asuvas Alt-Lauri mahetalus. Köögivilja kasvatakse 4,5 hektaril ning rajatud on ka maasikaistandus ja viljapuuaed.
Talu perenaine Kaja Kesküla oli üks neist, kes rajas aastaid tagasi Eesti esimese toiduvõrgustiku ning hakkas enda ja ümberkaudsete talunike toodangut müüma Tartus. Praeguseks on sellest välja kasvanud Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik, mis viib tarbijateni kümnete talude toodangu. Nüüdseks on talu juhtimise üle võtnud perepoeg Kaubo Kesküla.
Mahepiim kehva maa tõttu. Pärnumaal asuv 380hektarine Mätiku talu liigitub peremees Aivar Pikkmetsa sõnul Eestis pigem väiketootjate hulka. Tegu on mahetaluga, mille põhitoodangu moodustab poolesajapealise karja toorpiim. Mätiku talu saadab Tallinna üle päeva enam kui pool tonni piima, millega täidetakse Tallinnas Selverites ja Laagri Maksimarketis asuvad toorpiima automaadid.
Talu müüb mahedana vaid veerandi piimast, kolm neljandikku läheb tulundusühistu EPIKO kaudu müüki tavapiimana. “Meil on kehvad põllumaad, mistõttu siia sobib vaid mahetootmine,” selgitas Mätlik. “Peame piirduma oma loodusliku ringlusegaja hoidma külvikorda paigas. Seetõttu kaasnevad mahetootmisega ka suuremad kulud, mida aitab vähendada ainult tootmise efektiivsemaks muutmine,” rääkis ta.Pikkmets lisas, et tehnikasse investeerimine on hädavajalik, sest just efektiivsus aitab taludel ellujääda.Järgmise suurema investeeringuna plaanib talu PRIA toetusel rajada uue robotlauda, mis võimaldaks suurendada talu lehmade arvu paar korda.
Tasub teada
Koondumine ka Euroopas
EL-I PÕLLUMAJANDUSMAAST 80% on 14,5% põllumajandustootjate kontrolli all, poolt maast kontrollib 3% tootjaist. šotimaa on markantseim näide kontsentreerumisest -2012. aastal kuulus maaomand 0,008%-le elanikest. 200 aastat tagasi 20 00050 000 ha kaupa suurinvestoritele müüdud maadelt on nüüdseks maaelu kadunud.
Allikas: Eesti Maaülikool
7301 professionaalset põllumajandusettevõtet oli Eestis möödunud aasta lõpul, kokku oli põllumajanduslikke majapidamisi 18755 ehk ligi 9000 võrra vähem kui aastal 2005. Põllumajanduslike majapidamiste arv väheneb kiiremini kui Lätis ja Soomes ning ELis keskmiselt.
Autor: Sander Silm

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele