Vähe levinud põllumajanduskultuure võiks kasvatada Eestis senisest enam

Rahvusvahelisi kriteeriume põhikultuuride ja vähe levinud kultuuride määratlemiseks hetkel ei ole, iga riik peab need ise välja töötama. Eesti tarvis täpsema metoodika leidmiseks tellis Põllumajandusministeerium  Eesti Konjunktuuriinstituudilt (EKI) uuringu.

EKI pakkus kultuuride grupeerimiseks välja kolm tunnust – põllumajanduslike majapidamiste kasvupind, toodangu maht kultuuride kohta ning kultuuri keskmine tarbimiskogus päevas. Analüüsides põhi- ja vähe levinud kultuuride jaotumist Eesti taimekasvatustoodangus aastatel 2004-2013 nende näitajate alusel, koostas EKI seni Eestis kasutatavast jaotusest märgatavalt erineva. Samas võivad edaspidi nende tunnuste arvestamisel teatud põllumajanduskultuurid gruppides kohti vahetada ja muutuda vähe levinud põllumajanduskultuurist põhikultuuriks ning vastupidi.

Põhikultuurideks on Eestis valdavalt teraviljad, õlikultuurid, rohumaataimed ja kartul. EKI ettepanekul oleks uue pakutud metoodika järgi aga seni samuti põhikultuurideks loetud tritik, segavili, kaunviljad, seemned, mais, õunad-pirnid, ploomid-kirsid, maasikad, peakapsas ja porgand vähe levinud kultuurid. Sellise jaotuse järgi saaks ka nendele kultuuridele tulevikus taotleda juba kasutusel olevate taimekaitsevahendite kasutusala laiendamist lihtsustatud korras.

Vähe levinud kultuuride osakaal Eestis on väike

Vähe levinud kultuurid on viimase 10 aasta jooksul andnud kokku Eestis keskmiselt 12,8% põllumajanduslike majapidamiste taimekasvatustoodangu väärtusest ehk keskmiselt 32 mln eurot aastas. Põllumajandustoodangust moodustasid vähe levinud kultuurid keskmiselt 5,5% ja see on viimastel aastatel kasvanud. Eurostati andmetel oli köögi- ja puuvilja ning teiste aiandussaaduste (sh ehistaimed) osakaal kogu EL-i põllumajandustoodangu väärtusest  2013. aastal ligikaudu 20%, Eestis 5%, Lätis 4%, Leedus 3%, Soomes 16% ja Rootsis 10%. Vaadates Soome näitajaid peaks Eestiski olema võimalik vähe levinud kultuuride kasvatust oluliselt suurendada. Taimekaitsevahendite parem kättesaadavus aitaks sellele kindlasti kaasa, leiab Konjunktuuriinstituut uuringu kokkuvõttes.

Uute taimekaitsevahendite tootearendus ja heakskiiduprotsess on taimekaitsevahendite tootjate jaoks seotud kulutustega. Seetõttu on nii Eestis kui kogu Euroopas probleemiks, et nende tootjad ei ole väikeste müügikoguste ning väikse turu tingimustes motiveeritud tooma turule uusi just vähe levinud kultuuridele mõeldud taimekaitsevahendeid.

Uuringu tulemusel selgus, et taimekaitsevahendid pole vähe levinud kultuuridel kasutamiseks piisavalt kättesaadavad. Seda arvas 72% vähe levinud kultuure kasvatavatest põllumajandustootjatest. Põllumajandustootjad tundsid enim puudust õunapuude putuka- ja seenhaiguste tõrjevahenditest ning maasikate seenhaiguste tõrjevahenditest.

Eesti tootja kasutab taimekaitsevahendeid mõistlikult