Keskkonnaministeerium hakkab jälgima uusi veekeskkonnale ohtlikke aineid

Ohtlikud ained tekivad inimtegevuse tulemusena, näites tööstusprotsessidest, ravimitest ja taimekaitsevahenditest. Kui sellised ained satuvad veeringlusse, võivad need jõuda ka inimese toidulauale.

Kõik Euroopa Liidu riigid peavad järgmise kolme aasta jooksul neid kümmet ainet oma territooriumilt otsima ja mõõtma. Eesmärk on saada teada, kus ja kui palju neid aineid looduses on. Info on aluseks otsustamisel, mis on ainete taluvuspiir selliselt, et see oleks inimestele ja keskkonnale ohutu.

„Kuivõrd ainete levik vee kaudu on riigipiire ületav nähtus, siis peavad kõik liikmesriigid nende ainete kasutamise vähendamisse ning ohutu veekeskkonna kaitsmisesse võrdselt pühenduma. Näiteks on Eesti vetest leitud jälgimisnimekirjas olevat diklofenaki, mis on väga laialdaselt kasutatav ravim. Ravimid aga ei peaks veekeskkonda jõudma ja taimed ning loomad ei peaks inimesele mõeldud ravimitest osa saama,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Rene Reisner.

4) oksadiasoon – sisaldub taimekaitsevahendites;

5) triallaat – sisaldub taimekaitsevahendites;

6) metiokarb – sisaldub taimekaitsevahendites tigude ja nälkjate peletamiseks;

7) 2,6-ditert-butüül-4-metüülfenool – kasutatakse nii ravimites kui ka tööstuslikes protsessides;

8) imidaklopriid, tiaklopriid, tiametoksaam, klotianidiin, atsetamipriid – neoniktonoidid, sisalduvad putukamürkides;

9) erütromütsiin, klaritromütsiin, azitromütsiin – makroliidid ehk antibiootikumid;

10) 2-etüülheksüül-4-metiotsinnamaat – sisaldub kehakreemides, päevituskreemides.