Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tänavu võib küttida 53 hallhüljest
Kogu Läänemeres elab ligikaudu 30 000 hallhüljest, neist Eesti vetes 2014. aasta andmetel ligikaudu 5300 looma. Soomes ja Rootsis on hallhülgele jahti peetud juba aastaid.
Hülgekvoot on Eestis jaotatud kolme piirkonna vahel: Liivi laht 33, Saarte põhja- ja läänerannik 8 ning Soome laht 12 looma. Maakondlike jahindusnõukogude ettepanek on jahti korraldada vaid jahipiirkonna piires, jättes välja avamerealad. Küttida ei ole lubatud kaitsealadel, kus üheks kaitse-eesmärgiks on hallhüljes.
Hallhülge jahti ei ole Eestis toimunud alates 1970. aastate algusest, mil see keelati populatsiooni madalseisu tõttu. Praeguseks on populatsioon taastunud ning arvukus tõuseb. Nii Eesti punase nimestiku kui ka IUCN punase nimekirja põhjal on hallhülge seisukorda hinnatud ohuväliseks. Samas on hallhülge ekspluateerimine Euroopa Liidu Loodusdirektiivi kohaselt lubatud vaid juhul kui populatsiooni kaitsestaatus on soodne, sätestatud on jahipidamise keeluajad, täpsed nõuded jahipidamisviisidele ning määratud kindel kvoot.
Hallhüljeste küttimise taasalustamise peamisi põhjuseid on kaks: reguleerida hallhüljeste arvukust, mis omakorda aitab vähendada kalandusele tekitatavaid kahjusid, likvideerides probleemisendeid, kes regulaarselt kindlas piirkonnas püüniseid kahjustavad ning elustada väiksemahulist hülgejahti traditsioonilistes hülgejahi piirkondades. Viimase puhul on oluline jahitraditsiooni ja sellega seonduva kultuuripärandi säilitamine. Kõige olulisem on hoida hallhüljeste asurkonda elujõulisena. Küttimine ei tohi neid kahjustada ning on võimalik ainult sellisel juhul, kui hallhüljeste arvukus on jätkuvalt suur.
Läänemeres elab kolme liiki hülgeid – hallhüljes, viigerhüljes ning randalhüljes. Viigerhüljes on väga ohustatud ning neid küttida pole lubatud, randalhüljes võib Eesti vetesse sattuda vaid eksikülalisena.
Hallhülge jahiperiood algab 15. aprillil, mil emahülged on lõpetanud poegade imetamise ning kestab 31. detsembrini. Hallhülgeid tohib küttida ainult jahiloa alusel selline jahimees, kel on kehtiv jahitunnistus ja läbitud suuruluki laskekatse.
Lisainfot leiab Keskkonnaameti veebilehelt.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Gert Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
2
3
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele