Eesti Maaülikooli ja Turu Ülikooli teadlaste hiljuti avaldatud uuringus kasutati uudset sugulussidemete geneetilist analüüsi, et hinnata edukalt paljunenud forelli kudekalade arvu Eesti meri- ja jõeforelli jõgedes.
Uuringut juhtinud Eesti Maaülikooli kalateadlase Anti Vasemägi sõnul annavad uuringu tulemused uut olulist teavet elupaikade taastamise efektiivsuse ja forelli asurkondade seisundi kohta.
Eesti esimene forelli kunstkoelmu rajati 1999. aastal ning sellest alates on lõhilaste käekäigust hoolivad vabatahtlikud teinud kümneid kudealasid, sest forellile ja lõhele paljunemiseks sobivaid jõelõike Eestis napib. Samas polnud seni teada, kui hästi inimese rajatud kudealad järelkasvu annavad.
”Kunstlike ja looduslike kudealade tootlikkuse hindamine oli vajalik, et parimate eeskujul oleks võimalik tulevikus rajada hästitoimivaid koelmuid ning noorjärkude kasvualasid, mis aitaksid kaasa kalapopulatsioonide heale käekäigule,” ütles Vasemägi. Teadlase sõnul on inimese poolt loodud või taastatud lõhilaste koelmute toimivust kogu maailma mastaabis üllatavalt vähe uuritud ning kahjuks ei anna traditsioonilised noorkalade arvukuse seired infot kudejate arvukuse kohta. ”Seevastu võimaldab noorkalade sugulussidemete geneetiline analüüs hinnata kudekalade arvu ning anda vastuse nii mõnelegi looduskaitse ja kalanduse seisukohast olulisele küsimusele” rääkis Vasemägi. Teadlase sõnul selgus geeniuuringust näiteks, kas forelli nigel järelkasv mõnes jõelõigus või koelmul on tingitud väikesest kudekalade arvust või hoopis mõnest muust tegurist. Ta lisas, et eeldatavalt leiab selles töös kirjeldatud metoodika laialdast rakendust nii lõhilaste kui teiste ohustatud kalaliikide seirel kogu maailmas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele