ETKL: Koalitsioonileping ei arvesta põllumajanduse ja maaelu vajadusi

Koalitsioonileping vaatab mööda valimiskampaania lubadustest ega paku maaelu päästmiseks enamat „kaalumisest“, „analüüsimisest“ ja „võimaluste otsimisest“.

Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juht

Kui enne valimisi toimunud Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKLi) kongressil ning Maaülikooli valimiseelsel maaelu debatil osaledes lubasid kõik erakonnad peale Reformierakonna, teisisõnu 70% tänasest Riigikogust, et järgmisest aastast taastatakse põllumajanduse üleminekutoetused, siis täna me seda koalitsioonilepingust ei leia. Lisaks sellele vaikib koalitsioonilepe ka näiteks lubatud maaelu arengukava kaasrahastamisest ja paljust muust.

Samal ajal lööb diiselkütuse 14% aktsiisitõus eriti valusasti just maainimeste ja –ettevõtete rahakoti pihta, kuna nende jaoks moodustab mootorikütus proportsionaalselt palju suurema osa väljaminekutest kui linnades. Pakutud tööjõumaksude alanemine 1% ulatuses seda ei kompenseeri ning mingist investeeringute kasvust ja töökohtade loomisest väljaspool tõmbekeskusi ei saa sellistel tingimustel juttugi olla.

„Talupidajate majanduslik olukord ei ole kerge ja paljud peavad juba täna plaani lõpetada. Kui ametisse astuv valitsuskoalitsioon jääb püsima ja viib oma tegevuskava sellisena ellu, jäävadki põllumajandus ja maaelu kiratsema ning jätkub ka tööealiste väljaränne “ tõdes Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse esimees Kalle Hamburg.

See vähene, mida maaettevõtluse elavdamiseks lubatakse, koosneb põhiliselt riigi poolsest 1/3 ulatuses kaasfinantseerimisest taristu (elekter, side) arendamises. Arvestades maaettevõtjate ja omavalitsuste võimalusi (kelle kanda jääks investeeringute põhiraskus), on see küll pigem näiline meede. Ülejäänud maaeluga seotu on peamiselt maha kirjutatud 2014-2020 maaelu arengukavast, mis on kokku lepitud eelmise ja üleeelmise koalitsiooni ajal ning mida Eesti riik omalt poolt finantseerib kõige madalamal tasemel kogu Euroopas, vaid kohustusliku 15% miinimumiga.

Ühes punktis (p. 20.10) on koalitsioonipartnerid siiski teinud väikese kummarduse ka talupidajatele, lubades „… efektiivse ja ekspordivõimelise põllumajandustootmise kõrval …“ pidada tähtsaks ka kodumaist talutootmist ning sellega seotud otseturustust. See sõnastus on ühemõtteliselt talupidajaid alavääristav ja lisaks ka ekslik. Paljud Eesti talud on oma efektiivsusnäitajatelt tegelikult paremad kui nii mõnigi suurettevõte ja eksporditakse meilt põhiliselt piima ja erinevaid töödeldud tooteid, mille tooraine pärineb nii taludest kui suurettevõtetest. Küllap väljendab see kohatu möödalask koalitsioonilepingu autorite üldist suhtumist põllumajandusse ja maaelusse – teema, mis pole piisavalt tähtis, et sellesse tasuks süveneda. Ääremaastumise ja väljarände peatamise seisukohalt olulistes sotsiaal- ja regionaalpoliitilistes küsimustes tunduvad aga koalitsioonipartnerite seisukohad olevat niivõrd erinevad, et suur osa väga vajalikke punkte on üldse välja jäänud. Vastasel juhul näeksime hoopis teistsugust valitsemiskava.

ETKL: Koalitsioonileping ei arvesta põllumajanduse ja maaelu vajadusi

Seotud lood

Hetkel kuum

Enimloetud

Viimased uudised

Üritused

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga