EMU teadlased: Eesti päritolu toit on tervisele ohutum

Eesti Maaülikooli toiduhügieeni professor Mati Roasto selgitas, et uurimus on oluline, kuna käsitleb oluliste zoonootiliste ehk loomadelt inimesele ülekanduvate patogeenide riske toidu tootmise, töötlemise ja tarbimise ahelas. „Õnneks leidsime, et uuritud toidukategooriate puhul Eesti tarbijad väga muretsema ei pea, sest toiduohutuse riskid Eesti toodetega seonduvalt on väga madalad kuni madalad.“

Roasto kinnitusel näitab see Eesti toidu tootjate, töötlejate ning teiste toidu käitlejate heal tasemel tootmishügieeni ning enesekontrolliprogrammide toimimist, samuti toiduhügieeni ja -ohutuse alase õppe ning riiklike toidu kontrolli institutsioonide head taset Eestis. „Samas tuleb valmis olla uuteks väljakutseteks, kuna patogeenid arenevad pidevalt ja kiiresti – mikroorganism, mis varasemalt oli mitte-patogeenne võib täna olla inimese tervist tõsiselt ohustav ning võib ajas muutuda veelgi ohtlikumaks. Heaks näiteks on kolibakter,“ rääkis Roasto.

Toiduohutuse riskide hindamise projektis lähtuti proovide kogumisel potentsiaalsetest kõrge riskikategooria toitudest, mis teadusandmete alusel mõjutavad rahvatervist kõige enam. Uuritavateks patogeenideks olid termofiilsed kampülobakterid, L. monocytogenes ning verotoksiline E. coli. Uurimisobjektiks olnud haigustekitajad kuuluvad 2013. aastal Euroopa Liidus viie enim zoonootilisi ehk loomadelt inimestele üle kanduvaid haigusi tekitanud patogeeni hulka. „Kõrge riski kategooria toidud on erinevate toidupatogeenide puhul erinevad,“ täpsustas professor. „Termofiilsete kampülobakterite puhul on kõrge riskikategooria toitudeks värske linnuliha; L. monocytogenes puhul pika säilimisajaga vaakumpakendatud ning modifitseeritud gaasikeskkonda pakendatud söömiseks valmis liha- ja kalatooted ning Shiga-toksiine produtseeriva E. coli puhul toores veiseliha ning toorpiim.“