Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 25. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa Liidu määruse eelnõu järgi on kavas kaotada hüljeste jahil saadud hülgetoodetega kauplemine mittetulunduslikul eesmärgil.

„Hüljeste küttimine ei ole Eestis kunagi olnud ärilise eesmärgiga, see on osa väikesaarte traditsioonidest, eelkõige Kihnu saarel. Kui hallhülgeid võib küttida, siis tuleb ka saaki maksimaalselt väärtustada ja lubada hüljestest tehtud käsitöötooteid müüa. See aitaks kaasa kohalike kogukondade ja nende traditsiooni säilimisele,“ ütles Palling.

Alates 15. aprillist 2015 on taas võimalik hallhülgeid küttida. Kvoot 2015. aastaks on üks protsent eelmisel aastal loendatud isenditest, ehk 53 hüljest.

„Eesti parlament teeb ettepaneku lubada väikeste saarte kogukondadel hülgeid küttida traditsioonilisel viisil ja teha neist käsitöötooteid müügiks. Eelnõus peaks paremini sõnastama hülgetoodete turustamise tingimused, et säiliksid Euroopa Liidu väikeste kogukondade traditsioonid,“ kirjutas Palling.

Nimetatud ettepaneku hallhüljestega seotud traditsioonide kaitseks tegi Euroopa Liidu asjade komisjon oma 20. aprilli istungil.

Euroopa Liidu hülgetoodetega kauplemist puudutav määrus on kavas kooskõlla viia Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) soovituste ja otsusega. Kehtiva määruse järgi võib turustada hülgetooteid, mis on põlisrahvaste kogukondade poolt traditsioonilisel moel jahitud. Lisaks võib erandkorras müüa mere elusressursside säästva majandamise eesmärgil kütitud hüljestest tehtud tooteid. WTO hinnangul on see erand diskrimineeriv, kuna ei ole võimalik selgelt eristada mitteturunduslike eesmärkidega või kommertsjahiga saadud hülgetooteid.