Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 23. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuigi ulukeid ja imetajaid käsitlevaid raamatuid on viimasel ajal ilmunud omajagu, on peamiselt tegemist tõlkekirjandusega. Üksnes vähestes neist on mõne lausega kokku võetud info Eesti kohta, tõdesid raamatu autorid Jaanus Remm, Oliver Kalda, Harri Valdmann ja Epp Moks eessõnas.

Autorid kirjutavad, et viimane põhjalik raamat Eesti imetajate kohta ilmus ligi kuuskümmend aastat tagasi ning mõnevõrra uuem õppevahend Tartu ülikooli üliõpilastele on samuti kakskümmend aastat vana.

„Ehkki tundub, et imetajad on juba ammu läbi uuritud loomarühm, avastatakse ka siin uusi aspekte ning aja jooksul on muutunud mitme loomapopulatsiooni seisund. Samuti on uuemate, molekulaarsete meetodite kasutusele võtt võimaldanud täiendada varasemat, morfoloogilistel tunnustel põhinevat süstemaatikat,“ kirjeldasid autorid.

Sellest tulenevalt nähti vajadust Eesti imetajaliike puudutava asjakohase allika järele ning selle lünga täitmiseks Tartu ülikooli teadlased õpiku koostasid. Autorite eesmärk oli koondada andmed Eestis esinevate imetajaliikide bioloogia ja nende populatsioonide seisundi kohta ühte allikasse.

Kirjutamisel jagati loomarühmad nii, et iga autor käsitleb rühma, mida ta kõige paremini tunneb. Nii ongi Jaanus Remm kirjutanud näriliste ning putuktoiduliste osa, Oliver Kalda käsitiivaliste, Harri Valdmann sõraliste osa ning aidanud kirjutada kiskjaliste osa. Ülejäänud osad on kokku pannud Epp Moks.

Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlaste koostatud raamat on internetis huvilistele tasuta kättesaadav SIIN.