Lugeja küsib: Mida kujutab endast talipõlduba?
Võrreldes suvipõldoaga on tegu aga kõrge saagipotentsiaaliga kultuuriga, mille kasvu ei mõjuta ei jahe kevad ega sageli kevadeti esinevad kuivad kasvutingimused.
Talipõlduba külvatakse tavaliselt ajavahemikul 15-30 september, olenevalt ilmaoludest. Külvisügavus keskmistel saviliivadel on 6-8 cm, kergetel muldadel 8-10 cm külvijärgselt hästi tihendatud mullal.
Taimede optimaalne tihedus on 20-25 taime m2. Ridadevaheline kaugus peaks olema 25-45 cm, see sõltub külvi meetodist.
Talipõlduba ei vaja lämmastikväetist. Olenevalt mullast ja eelkultuurist tuleks kasutada kaalium- ja fosforväetist.
Talipõldoa umbrohutõrjeks on tavaline mehhaaniline tõrje. Reavahedest võib äestada juba siis, kui oataimed on tärganud ja külviread on näha. Ridade pealt äestada oa 3–4 pärislehe faasis, äkkepii töösügavus ei tohiks ületada 4 cm. Töökäik diagonaalselt taimeridadega. Umbrohutõrjet tehakse ka tärkamiseelselt herbitsiididega, milleks sobivad kaunviljade mullamürgid.
Kahjuritest võib talipõlduba ohustada kohe peale talvitumist kärsakas. Enne õitsemist tuleks kontrollida, ega põllul pole lehetäisid. Õitsemisaegne niiske ilm võib põhjustada ðokolaadilaiksust.
Külvikorras tuleks vahet pidada 4 aastat enne kui talipõlduba uuesti külvata.
Talipõlduba tasub kasvatada, sest:
• Proteiinisisaldus talipõldoal on kõrge;
• Tera kaal on keskmine;
• Õitsemise algus on varajane;
• Lamandumiskindlus talipõldoal on väga kõrge;
• Taime pikkus on keskmine;
• Valmivus on keskmine.
