Riigikogus arutatakse kollektiivset pöördumist karusloomakasvanduste kohta

Maaelukomisjoni esimehe Ivari Padari sõnul on vajalik avaliku arutelu korraldamine, sest tegu on mitmetahulise probleemiga. „Kõikide asjaolude põhjaliku analüüsi järel saame langetada ka mõistliku otsuse. Loomade heaolu tagamise kõrval on tähtsad veel majanduslikud ja sotsiaalsed aspektid,“ ütles Padar. Maaelukomisjonis juba varem korraldatud arutelu käigus toodi esile, et kui räägime üksnes karusnahkade tootmise keelustamisest, ent ei puuduta tarbimist, siis liigub tootmine neisse riikidesse, kus karusloomakasvandused on lubatud ning kus võibolla nõuded ja järelevalve ei ole nii rangelt reguleeritud. Rangete nõuete ja järelevalve karmistamise kaudu tuleb sundida farme tegelema loomade heaolu tagamisega.

Farmide sulgemisega on seotud ka sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid. Eestis töötab karusloomakasvandustes ligikaudu paarsada inimest. Arvestama peab ka seda, et ettevõtjad on farmide kaasajastamiseks ja loomade heaolu parandamiseks teinud investeeringuid.

Pöördumises karusloomakasvanduste keelustamise kohta Eestis toodi esile rida põhjendusi, mille hulgas oli taotlus keelustada karusloomakasvandused eetilistel põhjustel - kuna metsloomadele ei ole võimalik karusloomakasvanduste intensiivpidamise tingimustes tagada liigile omast elu ning karusnaha näol on tegu mittevajaliku luksuskaubaga.

Riigikogu konverentsisaali on tänasele avalikule istungile kutsutud Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, MTÜ loomade eestkoste organisatsiooni Loomus,  Eesti Loomakaitse Seltsi, Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu, Eesti Karusnahaliidu, Eesti Karusnahatootjate Liidu ja Eestimaa Loomakaitse Liidu esindajad.

Kell 14 algavat avalikku istungit saab jälgida veebis: