Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti teadaolevalt vanim valge-toonekurg pesitseb Lääne-Virumaal
Soliidses eas valge-toonekurg on liigikaaslaste seas vanim, kes seni Eesti loodusest leitud on. Matsalu rõngastuskeskuse andmetel koorus valge-toonekurg 1988. aastal Jõgevamaal Palamuse külje all Varbevere külas ja rõngastati Tiit Gorinovi poolt sama aasta 11. juulil. Leitud valge-toonekurg on oma kõrge ea jooksul läbinud märkimisväärse arvu kilomeetrid – aastatel 2001, 2006 ja 2010 märgati teda Iisraeli rannikualal. Eelmainitud vaatlused on kõik tehtud sügisel, mil valge-toonekured Lähis-Ida kaudu oma Aafrika talikorterisse lendavad.
Kuigi valge-toonekurg on inimkaaslejana kergesti vaadeldav liik, pole Matsalu rõngastuskeskusesse Lasilast varem ühtki teadet rõngaga toonekurest tulnud. Seetõttu puuduvad andmed, kui kaua ta seal juba pesitsenud on. Samuti ei ole teada märgatud isendi sugu, kuid paari käitumismaneeri järgi julgevad vaatlejad oletada, et tegu on isalinnuga.
Kaasajal rõngastatakse Eestis üksikuid valge-toonekurgede pesapoegi, kuid näiteks 1980ndatel aastatel rõngastati mitusada poega aastas. Tänaseks on ESTONIA MATSALU (Matsalu rõngastuskeskuse) rõngastega märgistatud ligi 5000 valge-toonekurge ning teateid on laekunud on 148 taasleiust. Kaugeimad leiud on Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Zimbabvest.
Euroopa vanima valge-toonekure tiitli saamiseks on Lasila kurel siiski veel pikk tee minna. Teadaolevalt on Euroopa vanim toonekurg leitud Šveitsist, kuid kahjuks surnuna. Leidmise ajal oli tema vanus 39 kalendriaastat.
Rõngaleidudest teatamine on oluline, sest nende abil saadakse palju informatsiooni lindude rändeteedest, rändekiirusest, east, populatsioonide levikust ja lindude käitumisbioloogiast. Seetõttu ootab Matsalu rõngastuskeskus teateid kõigist rõngaleidudest e-mailile [email protected]. Kel elektroonilisel teel teatamise võimaluse puudub, saab leiust teavitada ka postiaadressil Keskkonnaagentuur, Matsalu rõngastuskeskus, Penijõe, Lihula vald, Läänemaa. Samuti võib ühendust võtta telefonil 4724220 või mobiiltelefonil 53003289.
Matsalu rõngastuskeskuse igapäevatööks on lindude ja nahkhiirte märgistamisalase tegevuse koordineerimine Eestis. Muuhulgas arhiveeritakse keskusesse jõudvad rõngaleiud ja teavitatakse neist rõngastajaid , leidjaid ning vajadusel ka teise riikide rõngastuskeskusi. Lindude rõngastamist on Eestis tehtud 104 aastat. 1970. aastal asutati kogu rõngastustegevuse koordineerimiseks ja andmete koondamiseks Matsallu (Penijõele) rõngastuskeskus. 2014. aasta algusest kuulub Matsalu Rõngastuskeskus Keskkonnaagentuuri koosseisu.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Vaata ülevaatest, kuidas SAK levib Saksamaalt läbi Baltikumi Soomeni ning millistes riikides on viirus jõudnud juba seafarmidesse.
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele